Brasiilia tervishoiuministeerium teatas eile, et kinnitatud nakatumisjuhtude arv on ületanud kahe miljoni piiri ja surmajuhtumeid on kokku 76 000, vahendab Euronews.

Kuigi juhtumite arv suurimates ja kõige rängemini kannatada saanud Brasiilia linnades on veidi vähenenud, tekivad uued kolded teistes kohtades.

Eksperdid süüdistavad ka ise nakatunud president Jair Bolsonaro viiruseeitamist ja üleriikliku koordineerimise puudumist koos linnade ja osariikide tormakate otsustega. Osa neist on karantiinist väljunud varem, kui tervishoiueksperdid on soovitanud.

Brasiilia on koroonaviiruse arvude poolest maailmas teisel kohal ja jääb alla vaid USA-le, kus nakatunud on üle 3,5 miljoni inimese ja surmajuhtumeid on 138 358.

Mõned eksperdid usuvad aga, et kaks miljonit on liiga väike arv liiga vähese testimise tõttu. Mitmete Brasiilia akadeemiliste struktuuride professorite mudeli järgi, mis põhineb kinnitatud surmajuhtumitel, peaks Brasiilias olema 10 miljonit nakatunut.

„Viirust oleks igal juhul keeruline peatada. Aga see verstapost, kaks miljonit juhtumit, mis on väga alahinnatud, näitab, et asi oleks võinud olla väga teistmoodi,” ütles São Paulo ülikooli Getúlio Vargasi Fondi tervishoiu administreerimise spetsialist ja professor dr Adriano Massuda. „Ei ole riiklikku testimisstrateegiat, mingeid meetmeid ülevalt poolt, ... liiga vähe jõupingutusi baasravi parandamiseks, et me avastaksime tõsised juhtumid enne, kui need muutuvad liiga tõsisteks, puudub jälitamine.”

India tervishoiuministeerium teatas aga täna, et ületatud on miljoni juhtumi piir.

Mininisteerium on seni teatanud ligi 25 000 surmajuhtumist ja enam kui 600 000 paranemisest.

Mitmed osariigid kehtestavad fookustatud karantiine, samas kui kohalikud valitsused püüavad meeleheitlikult majandust kaitsta.

Üle poole juhtumitest on seni andnud kolm osariiki: Maharashtra, Delhi ja Tamil Nadu. India tohutu rahvaarvuga maapiirkondades, mis on palju vähem valmis ja kus tervishoiusüsteem on nõrgem, on pandeemia alles hoogu kogumas.

India reageering viirusele oli alguses logisev, aga siis võideti aega kogu 1,4 miljardi suuruse rahvastiku karantiini panekuga kolmeks nädalaks 24. märtsil.

Veel viieks nädalaks pikendatud üleriiklikul karantiinil oli aga tohutu majanduslik hind ning tekkis enneolematu humanitaarkriis, kui miljonid rahatud rändtöölised olid sunnitud töökaotuse ja nälja tõttu kodupaikadesse naasma.