Delfile on teada, et Lihulas öösel tulistanud isiku minevik polnud plekitu: 2008. aasta sügisel mõisteti ta süüdi avaliku korra raske rikkumise, lõhkeaine, tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest. Sellest hoolimata selgus tänasel korrakaitseametnike pressikonverentsil, et kuriteos kahtlustatav isik omas tänase seisuga relvaluba ning mitmeid tulirelvi.

Kuidas sellise juhtumi taustal relvade omamise ja kasutamise debatile läheneda?

"Õige lähenemine on järgmine: on vaja selgus majja tuua, kes tollele isikule relva kätte andis, kui tal sellised intsidendid minevikus on," ütles Mart Helme Delfile.

Et eilne tragöödia peaks mõjutama kuidagi meie riigi lähenemist relva omamise ja käsitlemise seadusandlust, Helme ei arva.

"Meil on 4% inimesi Eestis minu andmetel, kes omavad relvi, kui ma ei eksi: enamjaolt kaitseliitlased ja jahimehed. Meil pole liiga palju relvi," märkis siseminister. "Küsimus on endiselt selles: miks oli tollel konkreetsel tulistajal relvaluba? Kes selle talle andis?"

PPA struktuur paksendamisel

Erinevate linnade politseiüksused jõudsid kuritööpaigale tulistajat piirama kolmveerand tundi peale esimese kõne saabumist häirekeskusesse. Lihulas politseivägesid pole, mistõttu tuldi kokku erinevatest linnadest üle Eesti. Kas selline asjade areng näitab, et meie riik vajaks tihedamalt asustatud politseistruktuuri?

Helme märkis, et politsei- ja piirivalveameti (PPA) jõudlus on tema juhtumisel juba mõnda aega olnud kasvatamisel.

"Me paksendame seda struktuuri, praegu tegleme kriisireservi loomisega, millel on nii politseilised kui ka piirivalvelised ülesanded," rääkis Helme. "Teame, et rahulikeks aegadeks on meie koosseis piisav, aga kui meil on keerulised ajad, siis on jõudu liiga vähe. Tegeleme selle edendamisega."