Valitsuskoalitsioon soovis eelnõud menetleda kiirkorras ehk kümne päeva asemel nelja päevaga. Komisjoni liige Kaja Kallas (Reformierakond) ütles ERR-ile, et "õnneks seisis sellele vastu Isamaa saadik". Ainus Isamaa saadik selles komisjonis on Siim Valmar Kiisler.

Kiisleri vastuhäält kinnitas Delfile ka põhiseaduskomisjoni liige Taavi Rõivas (REF), kes komisjoni otsusega määrati ka eelnõud riigikogus 1. juunil täiskogule ette kandma. Samas hääletas isamaallane selle poolt, et eelnõu jõuaks riigikogu suurde saali arutlemisele.

Rõivase sõnul peeti komisjonis väga kriitiline arutelu eelnõu vajalikkuse suhtes ja vastavuses põhiseadusega.

"Tavaliselt, kui on eelnõud, mis puudutavad erakondade rahastamist või kontrolli selle üle, siis peaks erakondade hulgas olema üksmeel. Praegu püüab aga koalitsioon läbi rammida eelnõud, mis oleks peaministriparteile väga soodne," kommenteeris Rõivas.

Koalitsiooni poolt põhjendati soovi teha kiirmenetlus ajakriitilisusega, kuid mis on erakondade rahastuse järelevalves ajakriitilist, põhiseaduskomisjonis vastuseks ei kõlanud.

"Mitu korda küsisime Kert Kingolt (EKRE), et neil on ERJK objektiivsuse vastu prentesioone ja ta mitu korda rõhutas, et näiteid pole," ütles Rõivas. Riigikontrolör Janar Holm ütles komisjonis, et vajadust kontrollimistöö nende haldusalasse tuua ei ole.

Tõenäoliselt saab Rõivase sõnul erakondade rahastamise järelevalve küsimuses riigikogus samasuguseks kaikaveoks nagu apteegireformi hääletusel.

"See on põhimõtte küsimus," ütles ta ning lisas: "Saata laiali organ, mis on Keskerakonna vastu saatnud nõude... kui see pole võimu kuritarvitamine, siis mis on?" Rõivase sõnul andis samas tänane arutelu põhiseaduskomisjonis lootust, et riigikogus on koalitsioonierakondade saadikuid, kes on eelnõu vastu.

Valitsuserakonnad on põhjendustega hädas

Valitsuskoalitsiooni liikmed Siim Pohlak (EKRE), Kersti Sarapuu (Keskerakond) ja Priit Sibul (Isamaa) esitasid nädala alguses eelnõu, et anda Erakondade Rahastuse Järelevalve Komisjoni üle riigikontrollile. Peale Sibula selgituste, et see eelnõu pole otseselt Isamaa erakonna rida, pole ei Pohlak ega Sarapuu küsimustele eelnõu osas vastuseid andnud.

Kuigi nii peaminister Jüri Ratas, EKRE esimees Mart Helme kui ka teised koalitsiooni poliitikud on selgitanud muudatuse vajadust riigikontrolli professionaalsusega ja vajadusega suurema sõltumatuse järele, pole nad andnud selgeid vastuseid eelnõu teiste oluliste muudatuste kohta.

Rõivase sõnul kinnitas Kingo täna komisjonis, et eelnõualgatajate eesmärk ei ole, et ükski olemasolev vaidlus ära langeks. Samas pole eelnõus ühtegi sätet või alust, mis selle kindluse annaks.

Tähelepanu on ka juhitud, et vaidlus riigikontrolli ja ERJK tõhususe üle on vaid suitsukate eelnõu ülejäänud punktidele, milleks on erakorralise auditi õiguse lõpetamine ja musta raha avastamise korral sunnirahanõudelt viivise kaotamine.

Erakondade musta rahastamise uurimisele kolmeaastase aegumistähtaja nõude kehtestamise kohta on eelnõus kirjas:

"Vaatamata sellele on vajalik tagada õigusrahu ning selleks nähakse ette kolme aasta pikkune tähtaeg ettekirjutuse tegemiseks. Erakondade rahastamise järelevalve on praeguseks piisavalt heal tasemel, vältimaks olukordi, kus rikkumised selguvad aastaid pärast nende toime panemist."

Eelnõu põhjendab pahanduste aegumist õigusrahuga ja ERJK järelevalve piisavalt hea tasemega, et nad saavad erakondade seadusevastasele tegevusele piisava kiirusega reageerida. Ehkki - sama eelnõu soovib ka ERJK laiali saata.