Alla kümne Eestis elu jätnud koroonahaigest suri COVID-iga, mitte COVID-isse
Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna kriisireguleerimise nõunik Karena Leiger viitas esmalt, et COVID-19 ohustab enam vanemaealisi ja kroonilisi haigusi põdevaid inimesi. “Neil kulgeb haigus ka nende tervislikku seisundit arvestades raskemalt ning tervisliku seisundi halvenemine võib lõppeda kahjuks ka surmaga,” nentis Leiger.
Terviseameti avalikustatud COVID-19 surmade statistikas on kajastatud need lahkunud, kellel oli positiivne laboratoorne COVID-19 test. “Andmetes kajastuvad nii haiglaravil, kodusel ravil kui ka hooldekodus saabunud COVID surmad,” täpsustas Leiger.
Leigeri sõnul tugineb terviseamet statistikas surmateatistele ja surmapõhjuse registri andmetele, mille alusel on võimalik hinnata, kas inimene suri COVID-19 tõttu ehk COVIDisse või oli COVID-19 kaasuv haigus, aga peamine surmapõhjus oli teine haigus, sellisel juhul on need inimesed surnud COVID-19-ga. Raviarst lähtub kliinilisest pildist, laboratoorsete analüüside vastustest ja varasematest diagnoosidest, kui langetab otsuse surma põhjuse kohta.
“55 meie seast tänaseks lahkunu hulgas on kajastatud nii COVID-iga kui ka COVID-isse surnud. Meie praeguste teadmiste põhjal, ning arvesse võttes registreeritud surma algpõhjuseid, on Eestis alla kümne inimese COVID positiivsetest lahkunutest surnud COVID-iga, mitte COVID-isse. COVIDiga suremisel ei ole peamine surmapõhjus COVID-19, kuid sellega ei ole välistatud koroonahaiguse negatiivsed mõjud inimese terviseseisundile,” ütles Leiger.
Siiski tuleb Leigeri sõnul igal juhul ka nende andmete puhul arvestada, et surmapõhjuse määramine on väga keeruline protsess ja ka selle dokumenteerimispraktika võib erinevate tervishoiutöötajate puhul erineda.
