Elroni kommunikatsioonijuht Mariis Adamberg sõnab, et asendusbusside puhul on arvestatud, et kõik rongireisijad mahuksid ära. "Asendusbusside näol on tegemist vähemalt üle 40 istekohaga bussidega," kommenteerib ta.

Kui palju bussides täpselt või hinnanguliselt istekohti on, jääb selgusetuks.

"Enamus busside puhul on võimalik kahe meetri reeglit hoida, kuid on ka selliseid väljumisi, kus inimesed istuvad üle ühe istme," selgitab Adamberg. Nädalalõppudel on ühte väljumist teenindamas kaks bussi. Üks sõidab Türini ja teine Viljandini.

"Kuivõrd busside sõiduaeg ei ole nii kiire kui rongil, siis kestab bussiga sõit rongiga võrreldes kauem – jäädes alla 3 tunni," lisab Adamberg.

Viljandi linna avalike suhete spetsialisti Johan-Kristjan Konovalovi sõnul on raudtee arendamine on nende elanike vaatest väga hea. "Meie inimesed suhtuvad ka sellest tulenevatesse ebamugavustesse mõistvalt - lõppkokkuvõttes läheb teenus ju kõigi jaoks paremaks," tõdeb ta ning lisab: "See, et raudteeremont sattus samale ajale praeguse eriolukorraga, on muidugi halb kokkusattumus, aga elame ka selle üle."

Rongiliiklus on eriolukorras aga hõrenenud ka nendel liinidel, kus raudtee remondis ei ole. Adambergi sõnul on alates eriolukorra algusest sõitjate arv langenud 80 protsenti, mistõttu rongid nii tihti enam ei sõida. Adamberg ütleb, et enamasti on rongide täituvus umbes 35 kuni 40 protsenti.

"Päris 2+2 reeglit ei ole rongide puhul võimalik täita, sest see tähendaks vähemalt täismahus sõitmist," sõnab Adamberg. Reisijaid on aga nii vähe, et normaalse graafikuga sõita tähendaks seega, et Elron peaks riigilt oluliselt rohkem raha juurde küsima.

"Reisijate arvu kasvades ei piisaks ka meie olemasolevast rongipargist ega ka raudtee läbilaskevõimest. Küll aga oleme ajutise sõidugraafiku teinud arvestusega, et reisijatel on jätkuvalt rongis piisavalt ruumi ja võimalus hoida teiste reisijatega mõistlikku distantsi," räägib Adamberg ja lisab, et võimalusel lisatakse pikemaid ronge.

Elronil plaan on mai keskel rohkem ronge sõitma panna.