Haridusministeeriumi andmetel on hetkel teada 781 põhikooliõpilast, kes ei ole möödunud õppenädala jooksul püsivalt õppes osalenud. Andmed koguti 77 kohalikult omavalitsuselt, kaks väiksemat omavalitsust ei ole jõudnud veel ministeeriumile vastata.

Põhikoolides on sel õppeaastal mutisipaalkoolides haridus omandamas 119 595 õpilast, seega õppes ei osalenud eelmisel nädala 0,65% õpilastest. Protsent on sarnane (0,68%) ka gümnaasiumiastmes õppivatest lastest mitteosalejate puhul, keda on olnud 155.

Tallinna koolijuhtide ühenduse esimees Raino Liblik ütles Delfile, et võrreldes tavaolukorraga ei ole õppes mitteosalejate arv oluliselt muutunud. Liblik juhatab ise Tallinna Kuristiku gümnaasiumit.

"Meie hinnangul see protsent ei ole märkimisväärselt tõusnud. Võib-olla 2-3 õpilast. Aga see ei ole arvestades olukorda katastroofiliselt tõusnud," selgitas Liblik.

Libliku sõnul on muster selline, et kel oli varasemaltki õppetöös probleeme, neil kipub olema seda ka täna. "Need, kes enne panustasid kenasti, saavad ka täna hakkama," ütles Liblik.

Väike munstrimuutumine on Libliku sõnul aga erivajadustega laste puhul, ent arvestades olukorda on see isegi mõistetav, sest nende puhul ka vajadused erinevad.

Laias laastus on Libliku sõnul näha, et valdav osa tagasisidest distantsõppe osas on olnud üllatavalt positiivne, sest lapsevanemad näevad oma lapsi teises valguses ja lapsed saavad turvalises ja rahulikus kodukeskkonnas rahulikult õppida.

"Koolid on olnud paindlikud ja mõistlikud ning panustanud, et seda olukorda hästi lahendada," selgitas Liblik.

Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula ütles Delfile, et Tallinnas on nende õpilaste arv, kes täismahus õpet ei täida, 400 ringis ja tavaolukorras on see olnud samas suurusjärgus. Need on nimelt õpilased, kes ei täida õppetööd mõjuva põhjuseta üle 20% ulatuses.

Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna nõunik Jelena Zemskova ütles samuti Delfile, et omavalitsuselt saadud tagasiside kohaselt on valdavalt tegemist lastega, kelle puhul koolikohustuseg täitmisega on probleeme olnud ka tavaolukorras.

Kuid olukord ei ole ühtlane. "Õpilasi, kellega üldse kontakti ei saa, on vähem. Pigem on mureks õpilased, kes osalevad õppes vähe ja valikuliselt," selgitas Zemskova.

Probleemi lahendamiseks on Zemskova sõnul oluline, et kohaliku omavalitsuse lastekaitse- või sotsiaaltöötaja hoiaks teemat fookuses ja oleks proaktiivne koolide, laste ja vanematega suhtlemisel.

"Enamike õpilaste osas on koolid juba pöördunud kohaliku omavalitsuse poole, mille töötajad tegelevad õppimises mitteosalemise põhjuste selgitamise ja sobiva lahenduse leidmisega," selgitas Zemskova.

Eestis on kõik koolid olnud eriolukorraga seoses distantsõppel alates 16. märtsist, et piirata koroonaviiruse levikut.