Lutsar ütles, et kuna Eestis pole veel vastavaid uuringuid läbi viidud, on hetkel raske spekuleerida, kui palju inimesi võib olla koroonaviirusesse nakatunud või seda läbi põdenud. Siiski võib tema sõnul võrdlusi tuua hilisematest uuringutest.

Näiteks Saksamaa Wuhaniks nimetatud Gangeltis tehtud uuringu tulemused näitasid PCR testidega nakatunute arvuks 2% valimist, aga antikehad avastati 15% inimestest.

Mõni päev tagasi tuli New Yorgis välja ka rasedatega tehtud uuring, mis toetab Lutsari sõnul samu tulemusi. "15% neist, keda nad olid uurinud, oli jällegi PCR positiivne. Kusjuures see protsent, kellel olid sümptomid, oli väga väike," selgitas Lutsar.

Samas on Lutsari sõnul omaette küsimus, kui suurt rolli mängivad ilma sümptomiteta inimesed nakkuse leviku puhul. "Kas on vaja haigust põdeda, kas on vaja köhida või on intensiivselt rääkida, et nakkust edasi levitada, sellele vastust ei ole," ütles Lutsar. "Missugune roll on neil inimestel, kes on haiged - see on hoopis teine küsimus," selgitas Lutsar, et viiruse leviku kohta endiselt palju ei teata.

Kuidas Eestis adekvaatseid tulemusi saaks?

Lutsari sõnul on Eestis plaanis ka kaks uuringut, mis ühel juhul võetaks juhuvalimi alusel 1500 inimeselt nädalas PCR test, et näha nakatunute osa populatsioonist.

Teisel juhul oleks tegemist seroepidemioloogilise uuringuga, mille osas on valitsust nõustav statistik välja arvutanud, et kui Saaremaal oleks 1% inimestest viirusega kokku puutunud, tuleks võtta valimisse 1080 inimest, mis sisaldaks võrdse arvu numbreid igast vanuserühmast.

"Selline uuring annaks piisavalt jõudu ütlemaks, et nii on Saaremaal või nii on teises piirkonnas. Oluline, et saaks selle valimi korrektseks. Siin ei ole, et mida rohkem seda uhkem. Kui valim on liiga suur, siis seal on ka müra sees ja ei pruugi kõige õigemad vastused tulla," selgitas Lutsar.

Lutsar ütles ka, et ilma sümptomiteta inimeste või kogu elanikkonna testimine ei annaks väga palju. "Esiteks sellepärast, et inimestel, kellel ei ole sümptomeid, oleks see test tõenäoliselt nagunii negotiivne. Ja kui täna on test negatiivne, ei tähenda, et järgmine kolmapäev ei oleks see test positiivne," selgitas Lutsar.

Seetõttu on tema sõnul põhjendatud, et Saaremaal on oluliselt rohkem teste tehtud, kui neis maakondades, kus haigestumust on vähem. "Eesti ei ole halvasti testiv maa. Me ei ole küll esimesed maailmas, aga kindlasti oleme esimese kümne sees," ütles Lutsar.