Mäletatavasti kehtestati eriolukord 1. maini. Vajadusel seda pikendatakse.

Popov märgib, et tema pole õige inimene ütlema, mil võiks eriolukorra lõpetada, selle otsuse teeb valitsus. Küll aga saab terviseamet vastava ettepaneku riigijuhtidele teha. "Kõige suurem epideemia pole Eestis alanud, ei saa veel öelda, mil tipp tekib," toob ta ta tagasi maa peale need, kes ehk arvavad, et meil on viirusepuhang juba kontrolli all.

Küll aga ütleb ta, et Hiina on heaks näiteks, milline on see situatsioon, mil võib kaaluda eriolukorra lõpetamist. "Enam ei tulnud juurde testimisel uusi juhte, see on number üks. Näiteks ei tulnud ka enam surmaga lõppenud kliinilisi juhte, mis ka oluline. Ja ka langeb väga olulisel määral intensiivravivoodite hõive haiglates, juhitaval hingamisel olevate patsientide arv. Sisuliselt me räägime sellest, et patsiendid saavad terveks ja tervenenud patsientide protsent on ülekaalus võrreldes sellega, kui palju meil üldse nakatunuid. Siis võime rääkida, et nüüd olemas sellised soodsad faktoris, mis võivad meile öelda, et aitab küll, eriolukord ei ole enam aktuaalne."

Tema sõnutsi nähtub, et meil pole kriisi tipp veel käes sellestki, et patsientide arv haiglates kasvab. "Oleks ta väga stabiilne, siis saaks öelda, et kõik kontrolli all, kõik hästi, Eesti inimene rahune maha ja võid vabalt ringi jalutada ja suhelda, me praegu seda ei ütle mitte mingil juhul." Ta lisab, et suurepärane on see, et pole väga kasvanud intensiivravivajadus, ent me ei tea, kuidas on veel selle nädala jooksul ja järgmisel.

Video teises pooles on juttu sellestki, kuidas praegu olukord Saaremaal. Vara oleks öelda, et seal on situatsioon paremaks läinud.