FOTOD | Miks põrutas sotsiaalminister kriisipiirkonda ja mida seal arutati?
Saaremaa koroonakoldesse läks koos Kiigega ka hädaolukorra juht Arkadi Popov, kuid erinevalt Kiigest oli Popovi praamisõit varasemalt etteplaneeritud. Kiik lahkus mandrile juba täna, Popov jääb Saaremaale ümberkorraldusi arutama.
Kiik ütles Delfile, et otsustas Saaremaale kohale sõita, kuna eilne uudis näitas, et Kuressaare vajab eritähelepanu.
"Kasutasime vajalikke isikukaitsevahendeid nii haiglates kui teistel kohtumisel. Oli hea korra ka kohapeal olla, mitte ainult videovahendusel. Hoolimata, et pooled osalised olid ühenduses video teel," selgitas Kiik, et nakatumisohtu ta ise ei sattunud - need, kes olid viiruse saanud või viirusekandjatega kokku puutunud, füüsiliselt kohal ei olnud.
Siiski kasutati kohtumistel vajalikke isikukaitsevahendeid, ka hoiti distantsi. Vallavalitsuses peetud kriisikoosolekul oli inimesi kohal umbes kümme.
"Vältisin kontakti kõigi inimestega. Kogu kollektiiv vältis lähikontakti. Ei kasutatud ka tavapärast kätlemist," kirjeldas Kiik.
Samuti kandsid enamik koosolekul osalejatest kaitsemaski, ka sotsiaalminister ise. Kiige sõnul ei kandnud maski vaid mõni laua taga istunu, kuid kuna ruumis olevat peetud kinni kahemeetri reeglist, siis hajutatuse tõttu ta nakatumisohtu ei näinud.
Olukord Saaremaal
Kuressaares toimus sotsiaalministri osalusel kaks nõupidamist. Haiglajuhi ja ravijuhiga vaadati üle kohapealsed patsiendikäsitlused ja hospitaliseerimise võimekused ning plaanid, kuidas eraldada koroonaviirusega patsiendid muudest juhtumistest.
Kuressaare haiglas on saadaval 147 voodikohta ja Kiige sõnul peab arvestama sellega, et neid vajavad erineva põhjusega patsiendid. "Kõiki ei saa koroonaviiruse [kandjatega] täita. Ilmselt realistlik võimekus on kiiremas korras 30-40 inimest. Suuremate ümberkorraldustega saab seda numbrit tõsta, koostöös Popoviga pannakse seepaika," ütles Kiik.
"Jätkuvalt on loogika see, et hingamisaparaate vajavad patsiendid viiakse mandrile. See protsess jätkub nii ka edaspidi," lisas Kiik.
Kuressaare haigla on varasemalt teatanud, et personalist on neil puudust. Terviseametilegi on teada antud, kui mitu brigaadi ja õde oleks juurde juurde vaja. Pikaks kujunenud kriisiolukord ja mitmekümne arsti nakatumine koroonaviirusesse on teinud oma töö.
Kiige sõnul tullakse praeguseks olukorraga toime. "Haiglajuht oli pigem mõõdukalt optimistlik," selgitas Kiik, et tulenevalt üksnes vältimatut ravi vajavatele ja koroonaviiruse põdejatele pühendumine on ressursse vabanenud. Valvekordi on seetõttu olnud võimalus asendada, kaasa on aidanud ka haigekassa rahastusmudel ja vabatahtlike võrgustik, kes kriisiolukorras on lubanud appi tulla.
"Haigla on olemasolevat olukorda arvestades käitunud operatiivselt ja professionaalselt," kiitis Kiik haigla personali.
Rangelt hoolitsetakse ka selle eest, et haigla 400-liikmelise personali hulgas nakatunud kiirelt ära tuvastatakse. Selleks tuleb ka väiksemate nakkuskahtluste korral tehab test. Neljandik on testitud, haigestunuid praeguse seisuga üle 20.
Kiige kinnitusel saab haigla hakkama senikaua, kuni jätkub intensiivravi vajavate patsientide mandrile viimine. "Kui olukord muutub, oleme valmis senised otsused ringi tegema," selgitas sotsiaalminister.
Mida teha hooldekodudega?
Südamekodus avastatud 29 haigusjuhtu oli siiski sündmuseks, mis sotsiaalministri saarele viis - üldiselt on ta kriisiajal reisimist vältinud.
Esialgu avastati Südamekodus kaks juhtumit. See viis laustestimiseni, mille kohaselt tuvastati üle pooltel hooldekodu elanikel koroonaviirus.
See omakorda tähendab, et laustestimine tehakse ka teistel saare hooldekodudel. "Lähipäevil saame kõigi ülejäänud Saaremaa hooldekodude numbrid. Kui vaatame saaremaa erinevaid hoolekandeasutusi, siis hoolekandeüksuses on üle 600 koha. Kontrollime kõik ära ja tuvastame, mis on tänane pilt, kui palju on nakatunuid teistes hooldekodudes," rääkis Kiik.
Südamekodu hooldealused on teatavasti kõik riskigrupis, sest viirus mõjub üldjuhul tugevamini just eakatele. Siiski ei nähtud selles põhjust, et neid hooldekodust kas haiglasse või mandrile toimetada.
"Patsientide puhul tuleb lähtuda tervisenäitajatest. Täna on see hooldekodusse jäänute puhul rahuldav. Vastavalt vajadusele neid inimesi ka hospitaliseeritakse. Mandrile tuuakse eeskätt kõrgema ravivajadusega inimesed. Täna, kui ei ole muid nakkussümptomeid, tuleb oodata ära ka ülejäänud hooldekodude testimise tulemused," selgitas Kiik.
Kuna hooldekodudes on külastamisele pandud keeld ja peaminister on soovitanud sinna ka pakke mitte saata (ehkki terviseamet ei pea seda keeldu põhjendatuks), siis koroonaviirus saab hooldekodudesse vaid personali kaudu levida.
Terviseamet on võtnud seisukoha, et Südamekodu peaks eilseid uudiseid arvesse võttes minema täielikult karantiini - koos töötajatega. Miks aga sellist meedet ei võiks teiste hooldekodude puhul ennetavalt kasutada, selgitab Kiik, et see piiraks põhjendamatult inimeste vabadut.
"Küsimus on selles, et personalil on endalgi pereliikmed ja muud kohustused. Inimeste liikumise vabaduse piiramine peab olema proportsionaalne," selgitas Kiik. "Mis puudutab hooldekodusidvõi haiglaid - sinna ei ole täna võimalik võõrastel inimestel siseneda. Kohapealse nakusriski välistamiseks ei ole ükski meede sada protsenti efektiivne," selgitas Kiik.
Piirangud võivad Saaremaal karmimaks minna.
Kohtumisel kriisimeeskonnaga arutati, kuidas toetada kohalikku ettevõtlust ja tagada saarlaste sissetulek. Kiige sõnul võidakse Saaremaal kasutusele võtta täiendavad piirangud, mis viirust peaksid tõkestama, kuna sealne nakatunute arv möödub juba oluliselt suurema elanikkonnaga Hajrjumaast.
Piirangud vajaksid ka täiendavaid kriisi leevendavaid meetmeid. "Küsimus oligi selles, kuidas neid võimalikult mõistlikult ellu viia. Kuidas tagada, et kohapeal oleksid võimalikud teenused tagatud. Kuidas ettevõtlust toetada," selgitas Kiik.
Kiige hinnangul on Saaremaa kriisimeeskond on teinud seni väga head tööd erinevate lahenduste kaardistamisel, mis puudutab praami- ja lennuühendust kaubaveoks.
Valitsus arutab Saaremaale meetmete leidmist täna õhtul.
