Olukorra tõsidus hakkab kohale jõudma: kodus püsimiseks ei näe põhjust 4% Eesti elanikest
Pool Eesti elanikest ütleb, et nad on võrreldes eriolukorra esimese nädalaga hakanud rohkem pingutama. Täielikus isolatsioonis püsib 7%, kodus püsib nind vaid erandkorras väljub 59% ning 31% käib endiselt palju väljas, kuid püüab vältida rahvarohkeid kohti.
Isolatsioonis või peamiselt kodus püsivate inimeste motivatsioon on peamiselt soov ennetada haigestumist koroonaviirusesse (70%). Kolmandik inimestest, kes liiguvad endiselt palju väljas, teeb seda töö või muude kohustuste tõttu. Vaid neli protsenti inimestest ei näe mingit mõjuvat põhjust kodus olemiseks.
Tõnis Stamberg Turu-uuringute AS-ist toob positiivse trendina välja just Eesti inimeste kasvava teadlikkuse olukorra tõsidusest. Võrreldes eelmise nädala seisuga on kasvanud olulisel määral nende inimeste osakaal, kes peavad olukorda väga tõsiseks. Jätkuvalt on kõrge usaldus riigi astud sammudele viiruse leviku peatamiseks.
Eesti elanike osakaal, kes peavad COVID-19 põhjustatud olukorda tõsiseks või väga tõsiseks, on nädalaga kasvanud 91%-ni, eriti on tõusnud nende osakaal, kes peavad olukorda väga tõsiseks (51%). Veidi madalam ohutunnetus on Ida-Virumaal (83%), kuigi ka see on märgatavalt kasvanud. Vähem tõsiselt suhtuvad olukorda mehed ja nooremad inimesed vanuses 15–34 aastat. Eriti tõsiseks peavad olukorda Läänemaa, Saaremaa ja Võrumaa elanikud.
Toetus eriolukorraga seotud meetmetele on endiselt väga kõrge, seejuures 355 elanikest peab hetkel kehtivaid meetmeid asjakohasteks ning 58% on avatud meetmete karmistamisele.
Samuti on kasvanud Eesti elanike hinnang enda informeeritusele – 96% peab end kas hästi või pigem hästi kursis olevat, veidi kõrgem on see eestlastel (97%) ning madalam teistest rahvustest inimeste seas (92%). Võrreldes eestlastega on venekeelsete inimeste seas väiksem nende osakaal, kes peavad end väga hästi kursis olevat (vastavalt 60% ja 46%).
49% inimestest arvab, et meedia pöörab liiga palju tähelepanu koroonaviiruse teemale. Sellisel arvamusel on eelkõige venekeelsed elanikud (65%) ja idavirumaalased (62%).
Koroonaviirusega seotud olukord on vähendanud 55% inimeste hinnangul nende endi või perekonna sissetulekut. Tugevamat mõju on tunnetanud teistest rahvustest elanikud (63%).
72% Eesti elanikest ei pea enda testimist vajalikuks, 18% sooviks seda igaks juhuks. 98% elanikest ei ole testimist taotlenud.
Uuringus küsitleti telefoni ja veebi teel kokku 2037 Eesti elanikku, kes olid 15-aastased ja vanemad. Uuringu tellis riigikantselei.
