Kui eestlased sellest teada said, siis asusid otsima endale koheselt tagasilennupileteid. Selleks, et koju pääseda, kujunes nende teekond järgmiseks: Indianapolis-NYC-Kopenhaagen-Stockholm-Tallinn. Esimesele lennule said nad Eesti ajajärgi esmaspäeva hommikul. Teisipäeva pärastlõunal jõudsid eestlased tagasi Eestisse.

“Jälgisime lennujaamades neid telekaekraane ja nägime, kuidas järjest lende tühistatakse. Iga hetk oli kartus, et ei saagi koju,” rääkis Burket. Tagasilennu jooksul muudeti nende lendude väljumisi kokku kolm korda. Mingeid vahejuhtumeid Burketi sõnul aga ei olnud ning kojujõudmine sujus.

Burketile kiire tagasitulek rõõmu ei valmistanud. “Eks mind tabas suur nördimus, kui teada sain. Minu eesmärk oli näha selle võistluse telgitaguseid, aga see jäi saavutamata. Õnneks nägin siiski veidi Ameerika mannert, sest see oli mu esimene reis sinna,” nentis ta.

Lisaks meenutas ta lugu Kopenhaageni lennuväljalt. "Kõlaritest tuli kogu aeg info, et hoidke vahesid ja ärge kogunege gruppidesse. Seejärel tulid aga turvamehed, kes suunasid kõik inimesed ühte piletikontrolli ja inimesed olid seal üksteise otsas. See oli kummaline,” meenutas Burket.

Tema sõnul olid lennujaamad siiski inimtühjad ja suudeti säilitada rahu. “Osade puhul oli seda himu välja näha, kui nad kandsid maske ja kindaid. Ühtedelt küsisime ka, et kas kõik on hästi, mille peale nad vastasid, et tahavad end lihtsalt kaitsta,” meenutas ta.