Hallikut süüdistati kahes episoodis karistusseadustiku § 143 järgi, mis käsitleb suguühtele sundimist, kasutades ära kannatanu sõltuvust süüdistatavast.

Hallikut süüdistati, et 2018. aasta 3. juulil pani ta õhtusel ajal Prantsusmaal asuvas hotellis kannatanu tahte vastaselt tema suhtes toime muu sugulise iseloomuga teo ja 4. juuli õhtupoolikul astus kannatanuga hotellitoas kannatanu tahte vastaselt suguühtesse. Taoliste tegude toimepanemisel kasutas Hallik kannatanu sisemist sõltuvust endast kui kannatanu vahetust ülemusest.

Tartu maakohus mõistis Halliku täna süüdi, määrates karistuseks ühe aasta ja kuue kuu pikkuse tingimisi vangistuse. Vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui Hallik ei pane kaks aastat kestva katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Tehtud otsusega rahuldas kohus ka tsiviilhagi ning mõistis Hallikult mittevaralise kahju hüvitisena 5000 eurot kannatanu kasuks. Hallikult mõisteti kannatanu kasuks välja ka tema lepingulise esindaja kulud summas 22 632 eurot, lisaks tuleb tal tasuda sundraha 876 eurot. Lepingulise kaitsja tasud jäävad Halliku enda kanda.

Prokuratuur taotles reaalset vangistust

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokuröri Kairi Kaldoja sõnul jõudis kohus pärast mõlema osapoole tõendite hindamist prokuratuuri süüdistusega samale seisukohale, et süüdistatav tuleb seksuaalkuritegudes süüdi tunnistada. "Mõlemad pooled said kohtule tõe tuvastamiseks tõendeid esitada ja nüüd on esimese astme kohus teinud nende tõendite põhjal süüdimõistva otsuse. Süüdistuse järgi kasutas süüdistatav kahel korral ära oma võimupositsiooni, et sundida kannatanut suguühtele ja muule sugulise iseloomuga teole. Prokuratuur taotles süüdistatava karistamist kaheaastase reaalse vangistusega. Kohus mõistis süüdistatavale lühema vangistuse ja vabastas ta selle kandmisest tingimisi. Kohtuotsuse vaidlustamise otsustame pärast tervikotsusega tutvumist," ütles Kaldoja.

"Viimastel aastatel on seksuaalkuritegudest teatamiste arv järjepidevalt kasvanud ja üheks põhjuseks on kindlasti usaldus õigussüsteemi vastu. Selle usalduse hinnaks on aga õiguskaitseasutuste delikaatsus, diskreetsus ja vastutus kannatanute eraelu kaitse ees. Meie töö on lasta kohtul teha oma tööd ja viia õigluse ning õiguse mõistmiseks kohtu ette need teod, milles prokuratuur näeb väga oluliste ühiskonnas kokku lepitud väärtuste pahatahtlikku rikkumist. Ikka selleks, et õigusrikkujad oma tegude eest vastutaksid ja inimesed saaksid meid jätkuvalt usaldada," lisas Kaldoja.

Hallik eitab süüd

"Olen algusest peale kinnitanud, et ei ole teinud neid tegusid, mida mulle ette heidetakse. Jään selle juurde ka nüüd. Seda on eelnevalt juba kinnitanud nii töövaidluskomisjon, maakohus, kui ka ahistamise paragrahvi alusel algatatud väärteomenetlus, mis lõppes pärast üheksat kuud uurimist ilma süüdistust esitamata. Kaebaja ütlused on ajas muutunud ja vastuolus teiste tunnistajate ütluste ja tõenditega - sõnumite ja fotodega – ja me oleme seda kogu aeg rääkinud," kommenteeris Hallik otsust.

Halliku kaitsja Oliver Nääs kinnitas, et protsess jätkub.

"Tänase otsuse valguses on oluline silmas pidada, et teatud tõendid jättis maakohus Prantsusmaalt kogumata, mis oleks toonud välja kaebaja maakohtus antud valeütlused. Kavatseme need tõendid nüüd siiski välja nõuda," ütles ta.

"Meil on ka tõendid, et Tartu ülikool suunas oma töötaja kriminaalasja algatama pärast seda kui oli selge, et tuleb avalik ja jõuline vastasseis Martin Halliku ja Tartu ülikooli vahel. Vastaspool kooskõlastas omavahel ütlusi ning kogu seda asja viidi vastaspoole poolt läbi kampaania korras, kus eesmärk pühitses abinõu," lisas Nääs.

Advokaadi sõnul valetas üks prokuratuuri võtmetunnistaja vande all ja neil on selle kohta ümberlükkamatud tõendid.

Jäi hüvitiseta

2018. aastal vallandas Tartu ülikool Halliku raamatukogu direktori kohalt päevapealt. Hallik kaebas vallandamise töövaidluskomisjoni, mis leidis, et endisele direktorile tuleks maksta 118 000 eurot hüvitist. Selle otsuse kaebas Tartu ülikool omakorda kohtusse edasi.

Tänavu veebruaris rahuldas Tartu ringkonnakohus Tartu ülikooli apellatsioonkaebuse ning tühistas Tartu maakohtu otsuse osas, millega rahuldas Halliku hagi Tartu Ülikooli vastu töövaidlusasjas.

Ringkonnakohus leidis, et ülikoolil oli piisavalt alust Hallikuga töölepingu lõpetamiseks usalduse kaotuse tõttu. Töölepingu ülesütlemine ülikooli raamatukogu endise direktori Hallikuga on kehtiv ning sellest tulenevalt jäävad kõik nõuded, seal hulgas nõuded rahalise hüvitise saamiseks, rahuldamata.

Hallikut esindav advokaat Kristi Sild ütles, et nad kaebavad otsuse edasi riigikohtusse.