Otsus on suur võit parandamatult haigetele patsientidele, arstidele ja abistatud enesetappu pooldavatele organisatsioonidele, kes kohtuasja algatasid, vahendab AFP.

Kohtunik Andreas Voßkuhle ütles, et õigus enese määratud surmale sisaldab „vabadust võtta endalt elu ja otsida abi selle tegemiseks”.

Kohus üllatas vaatlejaid, märkides eraldi, et õigust abistatud enesetapu teenustele ei peaks andma ainult tõsiselt või ravimatult haigetele.

Vabadus valida enda surm „on garanteeritud isiku eksistentsi kõigis faasides”, öeldakse kohtu otsuses.

2015. aastal vastu võetud „paragrahv 217” peamine eesmärk oli keelata ühendused, mis pühenduvad surra soovivate patsientide abistamisele. Selle järgi ootas surmavaid ravimeid välja kirjutavaid arste süüdistuse esitamine.

Õiguslik segadus suurenes, kui madalama astme kohus otsustas 2017. aastal, et ametiisikud ei või äärmuslikel juhtudel keelduda surmavate ravimite andmisest.

Vaidluse keskmes oli hagejate väide, et Saksamaa põhiseadus garanteerib isikuvabaduse ja väärikuse, mis nende sõnul hõlmab ka õigust valida, millal ja kuidas surra.

Kohus nõustus selle põhjendusega ja leidis, et paragrahv 217-ga kehtestatud piirangud muudavad Saksamaal kolmandast osapoolest professionaalide abi saamise võimatuks.

See pani Saksa patsiente pöörduma abi saamiseks perekonnaliikmete või teiste lähedaste poole ja mõned said surmavat ravimit välismaal.

Kohtunik Voßkuhle ütles, et neil, kes tahavad enesetappude juures abistada, peab õiguslikult lubama seda teha, kuigi samas ei tohi neid ka selleks sundida.

Saksamaa piiskoppide konverents ja evangeelne kirik teatasid ühisavalduses, et nad kardavad, et eakad või haiged inimesed tunnevad sisemist või välist survet abistatud enesetapu teenuseid kasutada.

Telekanali ARD eile avaldatud küsitluse andmete järgi usub 81% sakslastest, et arstidel peaks lubama aidata raskelt haigetel patsientidel surra, kui nad seda soovivad.