Ekspertkomisjon ei ole aga otsustav organ. Tegemist on sotsiaalministeeriumi komisjoniga, mis menetleb kaebusi ja tema ainsaks õiguseks on nõu anda. Kui komisjon tuvastab, et arst või asutus on saanud hakkama raviveaga, pole komisjoni asi see viga heastada. Sellest teadmisest tulenevalt saab patsient lihtsalt esitada kahjunõude raviasutusele. Kui asutus sellega ei nõustu, on võimalus õigust nõuda kohtu kaudu, mis teadupoolest väga kulukas on.

Seega on patsient oma mures siiski üksi. Nagu ka eelnevalt mainitud näites, kus hukkus 59-aastane naine. Seal ei ole küll ekspertkomisjon veel oma ekspertiisiga valmis saanud, aga patsiendi lähedasi esindanud advokaat tellis hinnangu Tartu Ülikooli kliinikumi juhatajalt, kes PERHi tegevuses mitmeid vigu tuvastas. Prokuratuur on juhtunu osas alustanud ka kriminaalmenetlust, kuid see ei tähenda veel hüvitise maksmist.

Hüvitise saamise protseduur muutub lihtsamaks

Riik on aga juba aastaid üritanud seadustada patsiendikindlustuse eelnõu, mis aitaks ühelt poolt patsientidel kohtu sekkumiseta saada ravivigade puhul hüvitise, teiselt poolt aitaks seadus süüdlase otsimise asemel leida tee ohutuma tervishoiu poole, tundes ära vigasid, neid analüüsides ja neist õppides.

Kuidas asi välja nägema hakkab? Kui suur on maksimaalne hüvitis? 

Patsient peab märgatud raviveast teavitama kindlasti fondi. Ka juhul, kui teavitatud on juba kindlustusandjat ja raviasutust. Seejärel teeb fond kindlaks kahju ja juhtunu toimumise. Fond võib selleks koguda andmeid ka juhtumi teistelt osapooltelt. Hiljemalt poole aasta möödudes teavitab fond patsienti tulemustest - kui tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga, tuleb seda patsiendile põhjendada.