Lasteravimite nappuse on tänavu ohtu seadnud üle saja vastsündinu. Sotsiaalminister: murekoht on ravimite hinnad
Tänavu seati ohtu vähemalt saja vastsündinu tervis, sest paaris Eesti haiglas lõppesid kõigile vastsündinutele sünnil manustatava K-vitamiini varud ning seda ei olnud võimalik välja kirjutada apteegist neile lapsevanematele, kes eelistavad süstile suukaudset manustamist, sõnas Eesti lastearstide liit sotsiaalministeeriumile, ravimiametile ja haigekassale saadetud pöördumises.
Lisaks ei olnud pikalt turul tsüstilise fibroosiga lastele elutähtis igapäevane ravimit Kreon, samuti puudus müügilt taimede õitsemise ajal vajalik allergiaravim opatanool. Hetkel näiteks ei ole süstitavat penitsilliini Tallinna lastehaiglas tarneraskuste tõttu, tõid lastearstid teisigi näiteid.
Lastele puuduvad Eesti väikese ravimituru tõttu väga paljud Euroopa teistes riikides saada olevad lastele sobivad ravimvormid (siirupid, suspensioonid, tilgad, küünlad jne), mistõttu tuleb neile välja kirjutada täiskasvanute tablettidest tehtavaid pulbreid. Lastearstid tõid näiteks gripiravim tamiflu, prednisolooni, spironolaktooni, furosemiidi, ranitidiini, allergiaravimid, spasmolüütikumid, metoklopramiid, omeprasool, krambiravimid jne.
Paljud lastele vajalikud ravimid on Eestis saadaval vaid erialaseltsi taotlusega. Kui lapsele on tema haiguse eripära tõttu vaja kehtiva müügiloata ravimit, on protsess pikk, taotlemisest ja kooskõlastamisest ametkondade vahel ravimi saabumiseni kulub mitu nädalat või kuud.
"Teeme ettepaneku algatada Eestis ametlik diskussioon ja kutsuda kokku vastav komisjon olukorra lahendamiseks. Peame oluliseks tagada lastele tõenduspõhine profülaktika ja ravi ning kiirendada ravimite jõudmist patsiendini," seisis pöördumises.
Minister: mure ravimite kättesaadavuse pärast on kogu maailmas
Sotsiaalminister Tanel Kiik tõdes, et ravimite kättesaadavus on keeruline nii Eestis kui ka mujal maailmas. "See debatt ja mure on igal juhul tõsine. Kasvab inimeste vajadus ravimite järele, kasvab ravimite sortiment. Samal ajal on Eesti väiketurg ja meil tuleb teha endast parim, et kohapeal oleks kõik regulatsioonid tehtud, varud tagatud, info liiguks."
Sel eesmärgil on sotsiaalministeerium ravimiametiga kokku leppinud, et kutsutakse kokku erinevate osapoolte - hulgimüüjate, maaletoojate, arstide, haiglate, apteekide – esindajad, et üheskoos arutada, mida ja kuidas saaks selles küsimuses paremini teha. Samuti tuleks ministri sõnul arutada selle üle, kuidas teha paremat koostööd teiste riikidega.
„Tegelikult neid ühishankeid on arutatud ka Balti riikide vahel ja laiemalt Euroopa riikidega,” rääkis Kiik, kuid lisas, et sellega kaasneb hulga õiguslikke ja planeerimise küsimusi, mis muudavad koostööd keerulisemaks. „Vaktsiinide puhul oleme ühishankeid ju teinud, selleks, et tagada ravimi suurem kättesaadavus ja ravimi konkurentsivõimeline hind.”
Just ravimite maksumus on Kiige sõnul üheks murekohaks. „Hinnapoliitika ravimiturul on suhteliselt läbipaistmatu. Näeme tihtipeale, et ka suuremad riigid on küsimuse ees, kuidas määrata õiglast hinda, kui enamik lepinguid on alati konfidentsiaalsed ning riik ei tea, mis hinnaga üks või teine on neid ravimeid soetanud.”
