EEA on keskkonnaseisundi ülevaateid alates 1995. aastast teinud iga viie aasta tagant ning sel korral on järeldused senisest üksmeelsemad ja analüüs terviklikum – inimühiskond seisab silmitsi erinevate probleemidega ja nendega on vaja kohe ja otsustavalt tegelda, sest meil pole enam palju võimalusi tagasipöördumatuid muutusi ökosüsteemidele ära hoida.

Eesti Keskkonnaagentuuri direktori Taimar Ala sõnul ei saa unustada, et Maa erinevad ökosüsteemid on omavahel seotud ning kui üks valdkond on murdepunktis, siis mõjutab see doominoefektina ka teisi eluvaldkondi. „Suurimad mured "Euroopa keskkond 2020 – seisund ja väljavaated" (SOER 2020) raporti kohaselt on bioloogilise mitmekesisuse kadumine, loodusressursside jätkusuutmatu kasutamine ja kliimamuutuste mõju inimeste tervisele ja heaolule,“ rääkis Ala.

Bioloogilise mitmekesisuse kiire kahanemine EEA hinnangul on sama katastroofiline trend kui kliimamuutus Praegu on ohus ligi 60 protsenti liikidest ja lausa 77 protsenti elupaikadest. See ei puuduta ainult haruldasi või ametlikult ohustatud liike.

Olukorra põhjustest rääkides ütleb raport, et 1950-ndatel alanud periood on inimkonna ajaloos unikaalne. Inimeste põhjustatud globaalsed muutused ja meeletu kiirusega arenev majandus on küll kasvatanud miljonite inimeste elukvaliteeti ning heaolu, kuid on samal ajal põhjustanud hiigelkahju ökosüsteemidele ning bioloogilisele mitmekesisusele nii Euroopas kui ka mujal maailmas.

“Euroopa on olnud edukas lihtsates tegevustes ehk edukalt on nopitud n-ö madalatel okstel olevaid vilju. Me oleme inimühiskonnana saavutanud marginaalseid võite teel süsinikuneutraalse majanduse suunas ning oleme vähendanud keskkonnakoormust. Kuid me oleme ebaõnnestunud bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmisel ja tuntava mõjuga tegevustes, eriti loodusvarade hävimise vaates,” võttis Ala kokku keskkonnaülevaate sõnumid.

Raportis leidub ka mõndagi positiivset. Vee kvaliteet on paranenud ning kaitstavate alade hulk on kasvanud – kaitse all on ligikaudu 18 protsenti Euroopa Liidu maismaast ning 9 protsenti veekogudest, kuid ökosüsteeme hävitavad maakasutuse muutumine, loodusvarade kasutamine, saaste, kliimamuutused ning invasiivsed võõrliigid.