Metsoja sõnul pole Eestil muretsemiseks põhjust, sest NATO-l on endiselt kehtivad kaitseplaanid Balti riikide ja Poola jaoks ning kollektiivkaitse toimib.

"NATO-s on ka varasemalt ette tulnud keerulisi olukordi, kuid nendest on üle saadud, sest liitlaste julgeoleku tagamine on kõikide ühine eesmärk. Nagu mainis eile kaitseminister, me proovime jõuda kompromissini ja selle nimel töötatakse tugevalt," ütles Metsoja.

Ta kinnitas, et Türgi presidendi väljaütlemine, et riik on vastu Balti riikide kaitseplaanile, kui NATO ei tunnista terrorirühmituseks üksusi, mida Türgi peab terroristideks, pole Baltimaade, Poola ja Türgi vaheline küsimus, vaid laiem.

"Arvan, et NATO ajaloos on avatud uus peatükk, mille kujunemise ja kujundamise juures olulist rolli täidame," ütles Metsoja.

Paet: Erdoğan lammutab suhteid NATO liitlastega

Euroopa Parlamendi liikme Urmas Paeti sõnul peaks endast lugu pidava riigi ja riigipea jaoks selline väljapressimistaktika, nagu Türgi kasutab, olema alandav ja välistatud.

"Aga ei - Türgi president on kahjuks valmis osade NATO liitlaste arvelt sellist teed minema ning siduma omavahel teemasid sellisel viisil, mis NATO-s ja üleüldse väärikas rahvusvahelises suhtlemises peavad olema välistatud," ütles ta.

Paet lisas, et Türgi president on suutnud ära rikkuda Türgi suhted Euroopa Liidu ja selle liikmesriikidega ning nüüd on asunud samalaadset lammutustööd tegema suhetes NATO liitlastega.