"Las politsei tegeleb," ütleb Rand. "Seda tuleb politsei käest küsida," ütleb Jaan Toots. "Ma parem ei topi oma nina sinna, kus võib asju juhtuda," ütleb Aadu Must.

Möödunud neljapäeval kogunes Keskerakonna Tartu piirkonna juhatus, et jõuda lõpuks üle kuu kestnud tüliga lahenduseni. Tüli seisnes selles, et septembris piirkonna juhiks valitud Jaan Toots soovis välja vahetada Keskerakonna abilinnapead Madis Lepajõe ja Monica Ranna, ent viimane ei olnud mingi hinna eest nõus lahkuma.

Tupikseisule tuli väljapääsu otsima isegi peaministrist erakonna esimees Jüri Ratas ja haridusministrist aseesimees Mailis Reps. Mõistagi oli kohal ka partei peasekretär Mihhail Korb.

Ligi viis tundi kestnud kohtumisel jõutigi kokkuleppele - Monica Rand lahkub ametist jaanuaris. Mis hinnaga? Jäi esialgu selgusetuks. Järgmisel päeval tuli välja, et Randa mõjutas kokkuleppeni minema mõni tund enne koosolekut telefoni teel saadud ähvardus.

Ähvardus polnud siiski tõsiseltvõetav?

TV3 Seitsmeste uudiste edastatud info järgi ütles ähvardaja, et kui Rand oma kohast ei loobu, leiab ta oma lapse kirstust. Rand ise ähvarduskõnest meediale muud ei räägi, kui et ähvardaja on Keskerakonna liige. Keskerakondlasi on tänase seisuga 14 655. Aadu Must lisab, et tegemist on Tootsi pooldajaga.

Jaan Toots aga ei tea, kes on ähvarduse taga. "Monica seda meile ei ütle," ütles Toots Delfile. Kuid miks ta ei ütle? "Ei kujuta ette. Olengi väga šokis. Kui see oleks väga tõsine ähvardus olnud, küll politsei oleks ta kaitse alla võtnud," ütles Toots.

Politsei ei hakanud uurimisega kiirustama. Lõuna ringkonnaprokurör ütles, et Rand ütles politseile küll ähvardaja nime, kuid kriminaalmenetlus ei ole veel kahtlustuseni jõudnud. Õigupoolest pole väidetavat ähvardajat veel ülegi kuulatud.

Ranna sõnul oli ähvardaja näol tegemist Keskerakonna liikmega, kelle nime ta ei avalda. Rohkem ei ole ta nõus ähvarduse kohta kommentaare andma, sest usaldab täielikult politseid. "Politsei otsustab, kas nimi avalikustada. Mina usaldan politsei tööd," ütles Rand.

Neljapäeval peale ähvardust konsulteeris Rand oma endiste kolleegidega politseist ning seejärel tegi politseile ka avalduse. Kohe alustati kriminaalmenetlust ja reedel kuulati üle ka Rand ise.

Lõuna ringkonnaprokurör Tatjana Tamm ütles, et Rand kirjeldas talle tehtud ähvardust ja nimetas ka inimese, kes ähvarduse teinud oli. "Politsei on selle inimesega ühendust võtnud ja tema ülekuulamise aeg on paika pandud," kinnitas Tamm.

Prokuratuur ei ole asjaga kiirustanud. Esmalt teatati, et kriminaalmenetluse esimene asi on välja selgitada, kas ähvardusega kaasnenud oht on reaalne. Kuid et nädal hiljem pole isegi väidetavat kurjategijat üle kuulatud, siis "järelikult ei olnudki tegemist ühegi ohtliku inimese ja reaalse ohuga", nagu ütles Jaan Toots.

"Lähtudes kogemusest selliste juhtumite lahendamisel hindas politsei pärast kuriteoavalduse saamist ja pärast kannatanu ülekuulamist vahetut ohtu ning leidis, et kiirete menetlustoimingute tegemine või jõuline sekkumine ei ole selles kriminaalasjas vajalik," selgitas prokurör.

"Ma arvan, et kas inimene ei olnud terve psüühikaga, või.. ma ei tea. Raske hinnata. Aga miks politsei nädala jooksul ei ütle (ähvardaja nime - AP), on ka imelik. On olnud juhuseid, kus ähvardajad võetakse samal õhtlul kinni," kommenteeris Toots. "Kui oleks oht lugupeetud abilinnapea tervisele, oleks ta pandud kaitse alla. Järelikult hindas politsei, et ohtu ei ole," ütles Toots.

Ometi on ähvardus Ranna elu oluliselt mõjutanud. "Jälgin enda ümber toimuvat kriitilisemalt kui varem," kirjeldas Rand. Selge on ka see, et otsus abilinnapea kohalt lahkuda, oli tingitud ähvardusest, ent ähvardaja nime endiselt ei avalda.

Veel septembrini Keskerakonna Tartu piirkonda juhtinud Aadu Must ei soovi sarnaselt Rannale asja kommenteerida. Ta ütleb, et on üks käputäiest inimestest, kes ähvardaja nime teab. "Kuna politsei asjaga tegeleb, siis ma ei tea, mis tohib ja mis ei tohi rääkida .Ma parem ei topi oma nina sinna, kus võib vigu juhtuda," jääb Must napisõnaliseks.

Siiski kitsendab Must reporteri palvel kahtlusaluste ringi seitsme inimese võrra. "Ei ole volikogus," kinnitab ta. Seda on ometi õigus rahval teada.

Prokurör Tamm ütles, et pärast teise osapoole ülekuulamist otsustab prokuratuur esimesel võimalusel, kuidas kriminaalasi lahendada.