Kohus: valitsus pole Estonia ohvrite lähedaste taotlusele nõuetekohaselt vastanud. Tuleb kaaluda laevahuku uut uurimist
Seetõttu kohustati valitsust lahendama 60 päeva jooksul, kohtuotsuse jõustumisest, lähedaste taotlus. Estonia parvlaeval hukkunud ohvrite lähedased ja Estonia huku üle elanud reisijad esitasid 2016. aasta oktoobris peaministrile taotluse algatada uus uurimine Estonia huku põhjuste väljaselgitamiseks. Kohtumenetluses selgus, et ainus tagasiside, mille kaebajad sellele pöördumisele said, oli kaks aastat hiljem ehk 2018. aasta novembris laekunud kiri justiitsministeeriumist. Sisuga, et haldusmenetluse uuendamise otsustamine on Vabariigi Valitsuse, mitte ministeeriumi pädevuses ning ministeerium ei pea põhjendatuks pöörduda menetluse uuendamiseks valitsuse poole. Ehk Vabariigi valitsus, kellele taotlus esitati, ei ole taotlusele vastanud ning taotlusele vastas justiitsministeerium, kellele see taotlus ei olnud esitatud ning kes ei olnud ka pädev seda lahendama.
Kohtumenetluses ka ei selgunud, millisel õiguslikul alusel ei pidanud peaminister, kellele taotlus esitati, sellele vastama ja millistel asjaoludel vastas kaebajatele peaministri ja Vabariigi Valitsuse asemel justiitsministeerium.
Tänaseks on taotluse lahendamise mõistlik aeg ilmselgelt möödunud, seega on Eesti valitsus kohtu hinnangul kaebajate taotluse lahendamisega õigusvastaselt viivituses.
Kohus selgitas, et ei saa lahendada valitsusele esitatud taotlust tema eest. Samuti ei kirjuta kohus valitsusele ette, kuidas taotlus lahendada. Küll aga tuleb valitsusel seda teha mõistliku aja jooksul, milleks kohus peabki antud juhul 60 päeva. Seejuures peab valitsus taotluse lahendamisel lähtuma hea halduse põhimõttest ning ei tohi menetluslikke õigusi kuritarvitada ning asjaga taas põhjendamatult viivitama hakata.
Kohus mõistis vastustajatelt solidaarselt kaebajate kasuks välja ka menetluskulud 2580 eurot. Tänast otsust saab vaidlustada hiljemalt 25. novembril.
Estonia katastroofis kaotas elu 852 inimest
Tallinnast Stockholmi teel olnud parvlaev Estonia hukkus 1994. aasta 28. septembri öösel Utö saare lähedal. 989 pardal olnud inimesest pääses 137 ning hukkus 852 inimest.
Estonia vrakk asub umbes 22 miili kaugusel Utö saarest. Sügavus laevahuku paigas on 70–80 meetrit.
Avalikkuse eest on aastatega läbi käinud ka mitmeid teooriaid, mille kohaselt on laeva uppumisega seostatud Estonia pardal toimunud relvavedu ning plahvatusi laeva pardal ja lekkeid laevakeres. Kõik need on jäänud väideteks.
Laevahuku uurimise rahvusvahelise komisjoni lõpparuande kohaselt tõmbas aga tormis lahti rebenenud vöörivisiir kaasa sellega ehituslikult seotud rambi, mistõttu vesi pääses autotekile.
Eestis on püstitatud mälestusmärgid Estonial hukkunutele Tallinnas Paksu Margareeta juures, Hiiumaal Tahkuna poolsaarel Tahkuna neemel ning Saaremaal Mustjala vallas Ninase poolsaarel.
