Traagiline statistika: vesi ja tuli nõudsid augustis kaheksa inimelu

Augustis hukkusid veeõnnetustes kuus ning tulekahjudes kaks inimest. Kaheksa kuu jooksul on üle poole hukkunutest olnud alkoholijoobes.

„Alkohol ei anna kellelegi supervõimeid, pigem vastupidi – ohutunnetus kaob ja reaktsioonikiirus muutub aeglasemaks ning tulemuseks võib olla väga kurvad pöörded võtnud pidu,“ ütles päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala.

Augustis hukkus veeõnnetustes kuus inimest, neist viis meest ja üks naine. Kokku on sel aastal uppunud juba 33 inimest.

Tulekahjudes hukkus augustis kaks inimest, mõlemad tulekahjud said tõenäoliselt alguse hooletust suitsetamisest. Vigastada sai tulekahjudes üheksa inimest. Tulekahjud tekkisid peamiselt toidu kõrbemise, hooletu suitsetamise, hooldamata küttesüsteemide ja hooletu kütmise tõttu. Augustis pidid päästjad reageerima ligi 42 sündmusele, mis olid tingitud toidu kõrbemisest. Kokku on sel aastal hukkunud tulekahjudes juba 24 inimest.

Augustis oli 93 hoonetulekahju, neist 54 protsenti toimusid eluhoonetes. Tulekahjud tekkisid peamiselt lahtise tule kasutamisest ja elektriseadmete kasutamisest, riketest elektriseadmetes või -paigaldistes.

Augustis päästeti 33 inimest, neist neli tulekahjust, neli veeõnnetustest ja kuus liiklusõnnetustest.

Metsas ja maastikul oli augustis 55 tulekahju. Möödunud augustis oli tulekahjusid oluliselt rohkem – 128. Grillimise, lõkke tegemise ning prügi põletamisega seotud tulekahjusid oli augustis 150.

Demineerimisalaseid väljakutseid oli augustis 140. Kokku leiti ja tehti kahjutuks 75 lõhkekeha.

Augustis oli kokku 1135 päästesündmust, millest suurema osa ehk ligi 35 protsenti moodustasid tulekahjud. Võrreldes eelmise aastaga augustiga on vähenenud nii päästesündmuste kui ka tulekahjudega seotud väljakutsete arv. 184 päästesündmust lahendasid kutselised komandod koos vabatahtlikega ning 41 sündmust lahendasid vabatahtlikud iseseisvalt. Augustis nõustasid kutselised ja vabatahtlikud päästjad ühtekokku 912 kodu.

Päästeameti eesmärk aastaks 2025 on vähendada igaühe kaasabil Eestis õnnetuste arvu ja kahjusid põhjamaade tasemele ning et iga eestimaalane mõtleb, teab ja hoolib iseenda, oma lähedaste ja keskkonna turvalisusest ja ohutusest.

Päästeamet hoiab Eesti inimeste ohutust ja on usaldusväärne partner turvalisuse tagamisel. Eestit katvasse ühtsesse päästevõrgustikku kuulub 1700 kutselist ja üle 2000 vabatahtliku päästja.