Komisjonil pole ülevaadet, kui palju maksid erakonnad erinevatele meediaväljaannetele reklaamide eest. “Meil on küll infot, et näiteks EKRE tellis ajalehereklaami Maalehelt 21 protsenti, Eesti Ekspressilt 16 ja Postimehelt 15 protsenti, aga kuidas hinnad erinevate väljaannete vahel jagunevad, meil olla ei saa,” selgitas Oviir. “Seetõttu järeldasime, et süsteem pole piisavalt läbipaistev. Me ei saa väita, et tegemist on varjatud rahastusega, aga siin on teatud ebakõla,” sõnas ta.

“Kui erakonnad leiavad, et valimisreklaami süsteem peaks läbipaistvam olema, on neil see võimalus seadusandluse abil selgemaks muuta,” märkis Oviir.

Komisjon kontrollis erakondade valimisreklaamide soetamist Kantar Emori uuringute, erakondade kvartaalsete andmete ning meedias väljatoodud info abil. “Küsisime ka ise juurde ja analüüsisime saadud infot,” rääkis Oviir. Kui Keskerakonna, Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatide info võrdlemisi klappis, siis Isamaa ja EKRE puhul tekkis komisjonil küsimusi.

Oviir nentis, et meediamajade hinnakirja põhjal ei saa järeldusi erakondade lepingute kohta teha. Pikaajaline statistika näitas, et keskmine allahindlus võis olla reklaami puhul kuni 79 protsenti hinnakirjas näidatust. “See on kahe osapoole kokkulepe, lisaks on meediamajadel väga palju teisi kliente, kellega on erinevad koostöölepingud,” selgitas Oviir. Ühe võimalusena pakkus ta välja anda komisjonile pädevus näha reklaamilepinguid erakondade ja meediamajade vahel.

Esmaspäeval kohtub Oviir riigikogu põhiseaduskomisjoniga, et erakondade reklaamisüsteemist rääkida. “Anname komisjoniga oma ettepanekud üle. Siis on edasi riigikogu asi, millise hinnangu nad probleemidele annavad ja kuidas neid lahendada soovivad,” rääkis ta.