Urmas Paet: Euroopa ei tohiks Venemaa-poolse rahvusvahelise õiguse rikkumise ees silma kinni pigistada
"Euroopa Liit huvitab Venemaad eelkõige kaubanduspartnerina. Ma ei usu aga, et Venemaa muudaks lähitulevikus oma poliitikat Ukrainas nii palju, et koostöö Euroopaga võiks süveneda," sõnas Paet.
"Majanduslikud huvid ei tohi olla põhjus, mille varjus Euroopa pigistab silma kinni Venemaa-poolse rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste rikkumiste ees," leidis Paet.
Ta märkis, et Venemaa-vastased sanktsioonid on seni õnnestunud näide EL-i riikide ühtse poliitika kohta. "Kõik EL-i riigid on olnud üksmeelsed sanktsioonide järgimises ja säilitamises, et mõjutada Venemaad rahvusvahelise õiguse rikkumist lõpetama," lausus Paet.
"Euroopa riikide juhtidel tuleb ajada aga praegusest ühtsemat ja selgemat Venemaa-poliitikat," rõhutas Paet.
"Halvim võimalik variant on see, et Putin suhtleb eraldi EL-i riikide juhtidega ja mõistab, et ühtset poliitikat enam ei ole, et kõik riigid tahavad erinevaid asju. Ei saa lasta tekkida olukorral, kus EL võiks jaguneda erinevatesse leeridesse seoses Venemaa-küsimustega," hoiatas Paet.
EL-i Moskva-saadik: koostöö Venemaaga on vajalik eeldus rahvusvahelises mängus olemiseks
EL-i Moskva-esinduse juht Markus Ederer kutsus oma märgukirjas blokki uuesti alustama tihedamat majandusalast koostööd Venemaaga.
Ederer kirjutas Financial Timesi andmetel Euroopa Liidu välisteenistuse tippametnikele, et "koostöö mitte ainult Hiina, aga ka Venemaaga on vajalik eeldus, et olla rahvusvahelises mängus ja kasutada tugevusi, mis meil on".
Ta hoiatas, et "Euroopa Liit võib kaotada kõik, kui ignoreerib tektoonilisi strateegilisi muutusi Euraasias".
Euroopa Liidu esindaja Edereri sõnul tuleks blokil teha Venemaaga koostööd näiteks privaatsuse teemal digitaalvaldkonnas, koostöös Euraasia majandusliiduga, regionaalse infrastruktuuri arendamises, Põhjadimensiooni raames koos Norra ja Islandiga ning Arktikas, kus Vene ettevõtted teevad suuri investeeringuid sadamavõimsuste, laevanduse ja LNG-terminalide arendamiseks.
