Põlluaas sõnas oma kõnes, et nii riigi juhtimine kui ka parlamenditöö peavad olema ratsionaalne tegevus, kuid kahjuks domineerivad Eestis sageli just emotsioonid. Eesti poliitilises kultuuriruumis on tema hinnangul veel palju arenguruumi.

Ennekõike oli riigikogu esimehe pahameel suunatud nende suunas, kes viimastel kuudel koalitsioonierakondade suhtes on kriitilised olnud.

"Eestis on olnud traditsiooniks anda uuele koalitsioonile sada kriitikavaba päeva ja seda joont on seni püütud ka järgida. Seekord tavast kinni ei peetud. Ei olnud sadat kriitika- ega ammugi vihavaba päeva, kevadet ega suve," rääkis Põlluaas. "Seda tava rikkusid nii opositsioon, ajakirjandus kui ka president, kes kuulutas küll 24. aprillil välja sada vihavaba päeva, kuid teatas juba varsti välismeediale, et vihkab ühte rahvalt mandaadi saanud parlamendierakonda."

Selle peale tõusid mitu Reformierakonna saadikut püsti ning lahkusid saalist.

"Kuhugi on kadunud arukus ja argumenteeritud diskussioon ning asendunud alusetute süüdistuste ja sildistamistega," arvas Põlluaas.

Kaljulaid: mind paneb muretsema silmapiir

Seepeale sai sõna president Kersti Kaljulaid, kes alustas oma sõnavõttu väitega, et teda paneb muretsema silmapiir ja see, mis jääb selle taha. "Nii palju on niidiotsi, mida peaksime praegu sikutama," rääkis riigipea ja lisas, et ehkki paljud neist viivad meid uute võimalusteni, siis teised juhatavad ühiskonna valukohtadeni ja uute muredeni.

President rääkis nii uuendust vajavast e-riigist, põlevkivist, rohelistest alternatiividest ja kliimaneutraalsusest, haridusest, haldusreformist, sotsiaalsektorist.

Samas märkis riigipea kõnes ära ka "enesekindla rumaluse paraadi".
"See uhke ebakompetentsus ja üleolev suhtumine süvenemisse, teadusesse, haritusse – ka see on niidiots, mis näitab meile probleemi, murekohta, aga mille saame edukalt sikutades pöörata kultuurieduks, keeleuuenduseks, teadusuuenduseks, poliitikauuenduseks."

"Täna on universaalsete inimõiguste ja demokraatlike väärtuste eest jätkuv seismine ebamugav, rünnatav, halvustatav. Aga tõeliselt selgubki just neil ajaloohetkedel, mis on pigem keerulised, milline siis on Eesti tegelikult? Demokraatlik või totalitaarset vaikelu hindav? Vabadust armastav või pelgav? Jõudu või väärtusi austav? Nutikaid uusi lahendusi otsiv või vanadest kulukalt kinni hoidev? Uudishimulik maailma põnevate võimaluste suhtes või umbusklikult endasse sulguv?" rääkis ta.

Riigikogu liikmetele pani Kaljulaid südamele, et nemad on Eesti õigusriigi hoidjad ning oma otsuses vabad. "Kas teie otsused tegelevad ühiskonnale oluliste küsimustega? Kas Eesti inimene saab ka edaspidi uskuda oma riigi põhiseadust ja seadustega antud lubadusi, isegi väga pikaajalisi? Te saate luua lootust ja kindlustunnet, aga ka küünilisust ja veendumust, et igaüks, ka siin saalis, seisab vaid iseenda või kitsa ringi huvide eest."