Brasiilias elava eestlase Marili Milti sõnul ei avalda Amazonase põlengud linnade elanike elule erilist mõju, sest mets on suurtest linnadest kaugel. Suurim probleem on olnud tulekahjudest hoovava suitsuga, mis väidetavalt põhjustas eelmisel nädalal Brasiilia suurimas linnas São Paulos ulatuslikud elektrikatkestused.

"Selles osas pole üksmeelt, kas kogu São Paulo pimenemise põhjus oli Amazonase põleng või polnud sellega mingit pistmist," nentis Milt.

Milti sõnul on praeguse olukorra pärast peamiselt mures farmerid, keda peetakse sageli raadamise eest vastutavaks ja ootavad, kuidas president olukorra lahendab.

"Brasiillased on poliitika osas kaheks jagunenud, aga president kaotab populaarsust ka juba oma toetajate seas, sest tegi igal aastal juhtuvatest metsapõlengutest diplomaatilise sündmuse, mis võib Brasiiliat kahjustada," rääkis Milt.

Praegu lõõmavates metsatulekahjudest süüdistab paremäärmuslik president Jair Bolsonaro valitsusväliseid organisatsioone tema valitsuse kahjustamiseks.

Teda on ka rahvusvaheliselt teravalt kritiseeritud, et ta ei tegutse piisavalt, et Amazonast hävitavaid põlenguid peatada. Bolsonaro, kes on keskkonnaprobleemide osas skeptiline, on varasemalt leidnud, et vihmametsad on pelgalt takistus tööstusele ja põllumajandusele.

"Presidendi toetajad arvavad, et ülemaailmne mure Amazonase pärast on katse vihmametsad brasiillastelt ära võtta. Amazonas ei kuulu justkui kellelegi, aga samal ajal omavad seda kõik," rääkis Milt.

Euroopa riigijuhtide survel teatas president mõni päev tagasi, et saadab sõjaväe Amazonase põlengutega võitlema. Varem on Bolsonaro öelnud, et riigil ei ole piisavalt vahendeid, et metsapõlengutega võidelda. "Amazonas on suurem kui Euroopa, kuidas te võitlete kuritegelike tulekahjudega sellisel maa-alal?" ütles ta. "Meil ei ole selleks ressursse."