Saksa strateegid: Venemaa valmistub regionaalseteks sõdadeks Euroopas tuumaähvarduste toetusel

Saksamaa tunnustatud sõjalised strateegid, Kieli ülikooli julgeolekupoliitika instituudi direktor Joachim Krause ja NATO endine kaitsepoliitika ja lahingujõudude planeerimise abipeasekretär, kindralleitnant Heinrich Brauß hoiatasid ajalehes Welt am Sonntag kasvava sõjaohu eest Ida-Euroopas.

„Ajal, kui meie poliitilist tähelepanu varjutavad kliimamuutus, rändekriis, Euroopa Liidu kriis ja paljud teised probleemid, mis vajavad ühiseid lahendusi, valmistub Venemaa Putini juhtimisel täielikult provotseerimata regionaalseteks sõdadeks Euroopas, mille tahab tuumarelvaähvarduste abil võidukalt lõpetada,” ütles Krause.

Venemaa uute keskmaarelvade nimekirja ei tohiks vaadelda isoleeritult, vaid seda tuleks analüüsida seotuna Venemaa kogu rahu-, kriisi- ja sõjastrateegiaga, märkis Brauß.

Relvastumine on „Venemaa poliitilise ja sõjalise juhtkonna strateegilise kontseptsiooni tagajärg, mille eesmärk on olla võimeline pidama sõdu Euroopa perifeerias ja neid edukalt lõpule viia”. Venemaa sõjaline doktriin näeb muu hulgas ette, et konventsionaalsed ja tuumajõud ja -vahendid moodustavad integreeritud terviku ning operatiivse sõjapidamise vahendit kujutab endast ka tuumarelvade kasutamine või nendega ähvardamine. Relvastatud konflikti korral võib Moskva proovida läbi viia üllatusrünnaku piiratud ulatuses, mis rajaneb tuumaähvardusel, enne kui NATO efektiivselt reageerida jõuab, rääkis Brauß Welt am Sonntagile.

Venemaa selliste katsete toimumise võimalikeks kohtadeks peavad Brauß ja Krause Ukrainat ja Balti riike. Eesmärk on nende sõnul valitsuste ja ühiskondade destabiliseerimine ning NATO kaitsevõime ja kaitsetahte õõnestamine hirmutamise ja surve avaldamise kaudu.

Braußi sõnul on vajalikud lääne alliansi vastumeetmed, millega saab nende relvade strateegilise ja poliitilise mõju neutraliseerida. Tegelikkuses tähendab see vastuseismist Moskva seisukohale, et Venemaal on nimetatud stsenaariumide korral sõjalise ja poliitilise eskalatsioonidomineerimise võime.

Taustaks on see, et USA president Donald Trump tühistas USA ja Venemaa vahelise relvastuskontrollikokkuleppe, millega olid keelatud maismaal baseeruvad ballistilised ja tiibraketid lennuulatusega 500-5500 kilomeetrit. Põhjenduseks toodi Venemaa uued raketid.

NATO nimetusega SSC-8 relvasüsteemil on Washingtoni sõnul tegevusulatus kuni 2600 kilomeetrit ja see paikneb neljas kohas Venemaa Euroopa osas.

Ka mere ja õhu keskmaarelvade osas on lääne salateenistused täheldanud Moskva ulatuslikke relvastumisjõupingutusi.