Valitsus tõstis õppelaenu piirmäära, kuid tudengid ei pea seda siiski piisavaks
Kõrgharidusosakonna peaekspert Allan Padar selgitas, et õppelaen toetab kutse- ja kõrghariduse õppureid õppimisega kaasnevate rahaliste kulutuste katmisel ja seega soodustab õppimist.
Haridus- ja Teadusministeerium tegi valitsusele ettepaneku tõsta õppelaenu maksimaalmäära 2500 euroni, arvestas partneritelt, sealhulgas Eesti üliõpilaskondade liidult saadud tagasisidega. Eesti üliõpilaskondade liit tegi tänavu märtsis ministeeriumile ettepaneku tõsta õppelaenu maksimaalmäär 2450 euroni. Siiski nentis liit, et ka see pole piisav.
“2019. ja 2020. õppeaastaks määratud summa ei ole ikka veel Eesti süsteemis piisav. Õppelaenu eesmärgiks saab olla, kas tasuda õppemaksu või katta õpingute ajal elamiskulud,” edastas liit. 2500 eurot õppeaasta ehk 10 kuu kohta teeb ühe kuu lõikes ilma intressimakseid arvesse võtmata elamiskulude katteks vaid 250 eurot. Samuti ei ole võimalik õppelaenu summaga katta Eesti ülikoolide keskmisi õppetasu määrasid - keskmine õppetasu Eestis tasulisel erialal õppides aastas on Estonian Business Schoolis 4850 eurot, Tartu ülikoolis üle 3500 euro, Tallinna ülikoolis ligikaudu 3196 eurot. “Seega ei täidaks praegu järgmiseks aastas ettenähtud maksimaalmäär kumbagi eesmärki.”
“Nii nagu õppetoetused, ei ole ka õppelaen üksi kavandatud katma tudengite kõiki õppe- ja elamiskulusid,” märkis Padar. Õppelaen on osa õppetoetuste süsteemist, kus õppuril saab lisaks taotleda vajaduspõhist õppetoetust ning kandideerida erinevatele stipendiumitele.
“Samuti tuleb Eesti puhul tõsta esile tasuta kõrgharidust, mis kindlasti soodustab kõrghariduse kättesaadavust. Arvestades, et eestikeelsel õppekaval täiskoormuses õppimine on tasuta, ei ole põhjendatud õppelaenu maksimaalmäära oluline tõstmine, mis omakorda suurendaks õppurite rahalisi kohustusi tulevikus,” selgitas Padar.
Eesti üliõpilaskondade liidu silmis vajab praegune õppelaenu süsteem aga terviklikku ümberkorraldust, et õppelaenu saaks käsitleda osana sotsiaalsete garantiide süsteemist. “Selleks peaks õppelaen olema üliõpilastele garanteeritud ja maksimaalmäär peaks võimaldama õpingute ajal elamiskulude katmist ning arvestama üliõpilaste objektiivseid vajadusi suuremate kulutuste jaoks, näiteks nagu vanema või lapse hoolduskohustus,” märkis liit teates. Samuti peab olema õppelaenuga võimalik tasuda õppemaksu. Lisaks peaks EÜLi nägemuses olema laen intressivaba ja tagasimakse senisest paindlikum ning sõltuv laenuvõtja sissetulekust.
ppelaen on oma olemuselt laenutoode, mis kuulub tagasimaksmisele. “Õppelaenu jääk 2017/2018. õppeaasta lõpu seisuga on 78,7 miljonit eurot, mis tähendab potentsiaalset riski selles ulatuses,” märkis Padar. Käendaja nõue õppelaenu taotlemisel on oluline, kuna annab riigile õppelaenu võlgnevuse korral suurema võimaluse õppelaenu võlg tagasi saada. Kahe käendaja nõue võib Padari hinnangul olla õppelaenu puhul koormav, kuid ühe käendaja nõude säilimist peab ta oluliseks. 2018. aastal rakendus riigitagatis kokku 67 õppelaenu võlglasele.
Kui 2008/2009. õppeaastal võttis õppelaenu 38 protsenti õppelaenuõiguslikest õppuritest, siis 2017/2018. õppeaastal võttis õppelaenu 5 protsenti kõikidest õppelaenuõiguslikest isikutest.
