Kirjad põhinevad politsei automaatsete kiiruskaamerate andmetel. Neist selguvad kiiruse mõõtmise koht ja aeg, sõiduki andmed ja trahvi suurus, vahendab Lännen Media.
Trahvikviitungit ennast kirjad siiski ei sisalda.
„Kriminaalõiguslikke tagajärgi ei saa saata teise riiki, sest see rikuks riikide suveräänsust,” ütles Soome politsei liiklusohutuskeskuse juht Dennis Pasterstein.
Trahvikviitung ise tuleb võtta Soome liiklusohutuskeskuse klienditeenindusest Helsingi Malmi linnaosast või lasta see postiga saata mõnele Soome aadressile, mis ei või olla näiteks tööandja aadress.
„Ühtki vastust ei ole me veel Eestist saanud. On huvitav jälgida, kuidas olukord areneb,” ütles Pasterstein.
Kui isik kirjale tähtajaks ei reageeri, kuulutatakse ta Soomes tagaotsitavaks. Siis peab ta trahvi ära maksma, kui võimud ta Soomes tabavad. Kiiruse ületamine aegub Soomes kahe aastaga.
Trahv võidakse sisse nõuda ainult siis, kui kirja saaja on endast politseile teada andnud, aga jätnud trahvi maksmata.
„Kui tegemist on välismaise isikuga, kellel ei ole Soomes aadressi, on politseil pehmemaid abinõusid üsna vähe,” ütles Pasterstein.
Eesti on esimene riik, kuhu on Soomest hakatud kiiruse ületamise teateid saatma. Põhjus on Pastersteini sõnul see, et välismaa kiiruseületajatest on suurem osa eestlased.
