Perekonnaseisuamet ning mitmed teised Tallinna linna asutused keeldusid pikaajaliselt Eestis viibiva inimese alalist elukohta hostelis registreerima, mistõttu pöördus inimene siseministeeriumi ja õiguskantsleri poole, kust nõutas õigust.

Nii siseministeerium kui ka õiguskantsler asusid seisukohale, et inimesel, kes esitab numbritoa kohta broneeringu kinnituse, võib rahvastikuregistri seaduse järgi hotelli soovi korral kolida ning oma postiaadressi sinna registreerida.

Perekonnaseisuamet aga ei soovinud jätkuvalt inimesele elukoha registreerimist võimaldada, kuigi sooviavaldaja esitas tõendeid, et plaanib elada samas hostelis kauem kui kolm kuud.

Ametkonnad läksid vaidlema, kas siis ikkagi on inimesel, kes soovib elada hostelis ning sinna oma elukoht registreerida õigus. Siseministeerium ning perekonnaseisuamet asusid seisukohale, et hosteli või muu majutusasutuse võib määrata endale inimene lisa-aadressina, kuid mitte alalisena, sest hostel on turistidele mõeldud majutuskoht, milles alaliselt siseministeeriumi hinnangul ei elata.

Niisiis siia koliva välismaalase mugav plaan registreerida oma elukoht hostelis kukkus esialgu läbi, sest siseministeeriumi hinnangul on tegemist tavapäratu pretsedendiga.