Eile õhtul tegi päästjate ametiühing avalduse, milles teatas, et on pettunud valitsuse otsuses mitte tõsta nende palku ning lisas, et selline otsus võib kaasa tuua töölt lahkumiste laine. Ühtlasi lubati vajadusel alustada aktsioonidega palgatõus toetuseks.

Täna ollakse jätkuvalt olukorras, kus päästeteenistus on siseturvalisuse kõige madalamalt tasustatud valdkond. "Kuna 2019. aasta palgatõusule lubati kindlasti ka järge, jäädi seda uskuma ning töölt lahkumine vähenes. Siit pettumuse põhjus," selgitas Koop.

Nimelt on päästjate keskmine brutopalk umbes 1100 eurot kuus, samas Eesti keskmine palk on 1398. Tulevaks aastaks prognoosib rahandusministeerium, et keskmise palga kasvu 1471 euroni, kuid päästjate teenistus püsib sama.

Nõnda ei olegi välistatud, et kui päästjate töötasu ei tõuse, hakkavad inimesed paratamatult töölt lahkuma. See aga tähendaks, et turvalisus langeb ja päästjate endi riskid kasvavad.

"Milleks peaks kõrgematele nõudmistele vastav tugev ja terve inimene – kandes seejuures vastutust teiste elu ja tervise eest – nõustuma oma tööjõudu ja -oskusi müüma alla tööjõuturul pakutava keskmise hinna? See oleks lihtsalt ebamõistlik," ütles Koop.

Kõrgkvaliteedilist päästeteenust odavalt ei saa, lisas ta. "See pole jätkusuutlik lähenemine."

Seadus ei luba streikida

Rahulolematust tekkinud olukorraga plaanivad päästjad esmalt väljendada sõnavõttude ja pikettidega, millega tahetakse tähelepanu juhtida kärpeotsusega kaasnevatele ohtudele.

EPTAÜ soovib kohtuda kõigi erakondadega ning ootab valitsuselt selget tegevuskava ja siseministrilt seisukohta, mida viimane plaanib siseturvalisuse hoidmiseks ette võtta.

Kui lahendusi ei paista, muutuvad aktsioonid laiaulatuslikumaks ja intensiivsemaks ning vajadusel kaastakse teisi organisatsioone, lubas Koop.

Ent välistatud on, et päästjad ühel päeval streikima hakkaks. "Seadusest tulenevalt päästjad streikida ei tohi, mis võimalik, et ongi meie tänase kehva seisu peamiseks põhjuseks," arvas Koop.

Koop toonitas, et päästjate sõnavõttude ja võimalike aktsioonide eesmärk ei ole kedagi süüdistada, vaid sellega soovitakse otsustajate tähelepanu juhtida riskidele, mis kaasnevad liigsse Exceli tabelitesse kinni jäämisega. "Täna näeme me suurt ohtu turvalisuse langemisele Eestis ja sellele soovime me valitsejate tähelepanu juhtida. Nende numbrite taga on elud!"