"On aga kurb vaadata, kuidas vaid mõne kuu eest erakondadeüleselt ja erakondade juhtide poolt kokkulepitu – ja ka allkirjastatu – on nende valikute tegemise käigus unustatud," lausus Kaljulaid. Ta lisas, et üks partneritest, Eesti Konservatiivne Rahvuserakond toona Teadusleppega ei liitunud, aga seda põhjusel, et pidas teaduse rahastuse tõstmist ühe protsendini SKPst liiga väheambitsioonikaks.

"Mis maksab poliitiku sõna? Aga allkiri? Mõistan ja jagan meie ettevõtjate, teadlaskonna, ülikoolide ja teiste pettumust, kui tõesti läheb nii, et valitsuskoalitsioon loobub ambitsioonist tõsta teaduse rahastamine ühe protsendini meie SKPst," selgitas Kaljulaid. Ta nentis, et ühelt poolt on see koos lausutud sõnadest ja antud allkirjadet taganemine. "Eks sellele annab hinnangu valija," lisas ta.

Kaljulaidi hinnangul pole küsimus vaid valija ja poliitiku omavahelises suhtes. "See on küsimus targemast tööst. See on küsimus paremast palgast, sest targem töö lubab maksta suuremat palka. See on küsimus ettevõtete suutlikkusest jätkuvalt areneda ja kasvada siin, Eestis, selmet palgasurve tingimustes viia oma tootmine mujale, sest lisandväärtust tõsta ei suudeta," ütles ta.

"Kui kaob teadlaste usk Eestis töötades inimkonda teenida, lähevad nad mujale," edastas Kaljulaid. Kui kaovad teadusprojektid, kaob tema hinnangul hea kõrgharidus. Kui kaovad teadusprojektiid, kaob nende positiivne ülekandeefekt majandusse.

"Kui nii läheb, siis ei saa Eesti ettevõtted enam loota kohaliku teadus-arendustegevuse viljadele," nentis Kaljulaid. "Siis me jääme maaks, kuhu head lahendused tulevad kusagilt mujalt ja kus suur tulu läheb ka kusagile mujale. Kas me sellist Eestit tahame?"

"Mina ei taha," märkis Kaljulaid. Seepärast kutsub ta lähiajal uuesti kokku parlamendierakondade esimehed, Teaduste Akadeemia, tööandjate ja rektorite nõukogu esindajad, et teadusrahastuse teemat veel arutada.