Liik Lennart Meri konverentsil: noorem Vene põlvkond ei pea läänt enam partneriks

Eesti eksperdi sõnul nihkub Vene noorte välispoliitikategijate seas suhtumine pettumisest võõrandumise poole.

Täna Tallinnas Lennart Meri konverentsil toimunud paneeldiskussioonis Venemaa noore põlvkonna üle teatasid osalejad, et noori ei olegi riigis väga palju. Need, kes aga olemas on, toetavad tugevalt võime.

Vene uuringufirma Levada sotsioloogi Aleksei Levinsoni sõnul on noored ühiskonnas vähemuses ja nagu vähemused ikka, vanema ja suurema osa surve all. „Babuška ja tema televiisori mõju on üleskasvamise puhul ilmne ja rõhutan siin, et mitte ema-isa, vaid just vanaema," rääkis Levinson.

Vene sotsioloogi sõnul mõjus üleminekuperiood vanemale põlvkonnale rängalt ja nad edastavad oma pettumust lapselastele. Koolis mõjutavad õpetajad, kes näevad riiki ideaalse abikaasana ja ülikoolis, kuhu noored edasi lähevad, varieerub kvaliteet, kuid üldiselt on see väga madal. „Ja siis on nad tööturul ja ei näe seal edasiarengut võimaldavaid teid. Enamasti on sotsiaalset hierarhiat võimaldavad tööd riigiametites," selgitas Levinson.

„Kui tunda huvi nende poliitiliste eelistuste vastu, siis meie alustame elanike uurimist 18. eluaastast. Nemad kuuluvad Putini-meelse enamuse hulka," ütles Levinson ja lisas, et kõige noorem grupp on Venemaa riigipeale Vladimir Putinile, üllatavalt ka peaminister Dmitri Medvedevile ja üldiselt valitsusele lojaalsemad. „Pärast 25. eluaastat muutub suhtumine palju kriitilisemaks," rääkis ta.

Venemaa presidendiakadeemia riikliku majanduse ja avaliku halduse akadeemia dotsent Ekaterina Schulmann lisas, et noore põlvkonna kohta saab eelkõige öelda üht. „Üks asi, mida Vene noorte kohta on vaja teada, on see, et meil ei ole neid palju," ütles Schulmann.

Euroopa Välissuhete Nõukogu teadur Kadri Liik alustas oma sõnavõttu tõdemusega, et tema vabanduseks paneelis osalemiseks sotsioloogide kõrval on asjaolu, et ta intervjueeris oma uurimuseks umbes 25-45 aastaseid Vene välispoliitikategijaid ehk nende uut põlvkonda. „Järeldus on see, et liikumine toimub pettumusest võõrandumise poole," ütles Liik.

Eesti teaduri sõnul tunneb noorem põlvkond, et lääs pole enam Venemaa jaoks partner. „Mis võib olla toimumas on see, et Venemaa pöördub iseenda poole. See ei pruugi iseenesest halb olla," sõnas Liik.