Terviseamet: puukentsefaliidi vastu vaktsineerida pole veel hilja
„Soovitame vaktsineerimisega enne suve alustada, sest puukentsefaliit on Eestis laialt levinud endeemiline haigus,“ ütles terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko. „Pärast teise süsti manustamist võib kümne päeva pärast juba rahulikult loodust nautida“.
Täielik puukentsefaliidivastane vaktsineerimine koosneb kolmest süstist: kaks esimest üheks hooajaks piisava immuunsuse andvat süsti tehakse üühe- kuni kolmekuulise vahega, kolmas aga kuni aasta hiljem. Kordussüste tuleks teha iga kolme kuni viie aasta tagant. Lapsi on lubatud vaktsineerida alates ühe aasta vanusest. Vaktsineerimisel võib kasutada ka kiirskeemi, kui kaitset soovitakse kiiresti. Vaktsiini eest tuleb inimesel endal tasuda.
„Me kindlasti ei soovita jääda lootma puukentsefaliidi ennetuses nii-öelda looduslikele vahenditele nagu küüslaugu söömine või sellega jalanõude määrimine,“ rõhutas Dontšenko.
Terviseameti andmetel esineb Eestis igal aastal ligi 100 puukentsefaliidi juhtu: eelmisel aastal haigestus puukentsefaliiti 85 inimest, 2017. aastal registreeris terviseamet aga 87 haigusjuhtu. Selle aasta nelja kuuga on Eestis registreeritud üks puukentsefaliidi haigusjuht.
Eesti keskmisest kõrgema haigestumisega piirkonnad olid puukentsefaliidi puhul Saaremaa, Hiiumaa ja Läänemaa ning puukborrelioosi puhul Saaremaa Hiiumaa ja Pärnumaa.
Kui inimene on puukentsefaliidi viirusega nakatunud, siis ilmnevad tal ühe kuni kahe nädala pärast gripitaolised haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega. Vaevused kestavad kuni nädal.
Kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetesse ning tekitada ajukelmepõletiku. Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Haigustunnuste ilmnemisel tuleb kohe pöörduda arsti poole. Pärast puukentsefaliidi läbipõdemist tekib eluaegne immuunsus.