Leedu välisministeerium teatas, et kohtumisel soovitati Vene poolel tähelepanelikult uurida Ramanauskas-Vanagase isikut ja tegevust, sest ta on sobimatu kandidaat natside käsilaseks või holokaustis osalenuks. Leedu välisministeeriumi sõnul kinnitavad Ramanauskas-Vanagase reputatsiooni paljud sõltumatud eksperdid, kes on uurinud selle aja sündmusi ja arhiividokumente, vahendab Leedu Delfi.

Vene poolt kutsuti hoiduma desinformatsiooni levitamisest ja katsetest ajalugu ümber kirjutada, toetudes nõukogude aja repressiivstruktuuride fabritseeritud süüdistustele.

Leedu välisministeeriumi hinnangul on Venemaa sellised avaldused osa desinformatsioonist laiemas mõttes ning katsetest diskrediteerida Leedu metsavendade liikumist ja eitada Nõukogude okupatsiooni fakti.

Leedu välisministeerium rõhutas, et Leedu on uhke tuhandete naiste ja meeste üle, kes osalesid metsavendade liikumises ja Ramanauskas-Vanagase kui selle liikumise sümboli üle.

Ausamba avas laupäeval Chicagos Leedu välisminister Linas Linkevičius. Osalesid ka Ramanauskas-Vanagase tütar Auksutė Ramanauskaitė-Skokauskienė ja lapselaps Inga Jancevičienė.

Pärast Teist maailmasõda juhtis Ramanauskas-Vanagas metsavendi Leedu Dzūkija piirkonnas ning kirjutas 1949. aastal koos teiste metsavendade juhtidega alla Leedu vabadusvõitluse deklaratsioonile.

Ramanauskas-Vanagas vahistati 1956. aastal, teda piinati julmalt ja hukati järgmisel aastal.

Venemaa saatkond USA-s protestis ausamba avamise vastu, teatades, et see on „eriti küüniline”, sest langeb peaaegu kokku holokausti mälestuspäevaga ja Teise maailmasõja võidupäevaga Euroopas, vahendab BBC News.

Saatkond süüdistas Facebookis Leedut genoitsiidi ja vastupanuliikumise keskuse loomises, et „õigustada” vastupanuliikumise rolli „juutide ja poolakate veresaunas ja röövimises enne Saksa vägede sisenemist Leetu 1941. aastal”.

Juutide vastases tegevuses süüdistas Ramanauskas-Vanagast ka natsikurjategijaid jahtiv organisatsioon Simon Wiesenthali Keskus, mille juht Efraim Zuroff ütles, et ei ole tõendeid, et Ramanauskas-Vanagas oleks kedagi tapnud, aga ta juhtis omakaitseväelaste salka, mis tegutses juutide vastu.

„See oli kriitiline periood, kui omakaitseväelaste jõugud hulkusid paljudes kohtades tänavatel ja juute rünnati enam kui 40 kohas enne, kui natsid oma nägu näitasid,” ütles Zuroff.