Saksamaa, kes on Poola üks suuremaid kaubanduspartnereid, on teatanud, et kõik Teise maailmasõjaga seotud finantsnõuded on ära õiendatud, vahendab Reuters.

PiS on aga kompensatsiooninõuded pärast 2015. aastal võimule tulekut taas üles kaevanud ning teinud Poola sõjaaegse ohvristaatuse üheks oma rahvusliku poliitika nurgakiviks.

PiS ei ole veel ametlikku reparatsiooninõuet esitanud, aga erakonna võitluslik suhtumine Saksamaasse on tekitanud pingeid kahe riigi suhetes.

„Poola ei kaotanud mitte ainult miljoneid oma kodanikke, vaid ta ka hävitati erakordselt julmal viisil,” ütles Poola parlamendi reparatsioonide komiteed juhtiv Mularczyk Reutersile. „Paljud (ohvrid) on endiselt elus ja tunnevad sügavat ebaõiglust.”

Mularczyk ütles, et reparatsioonisumma võib olla enam kui kümme korda suurem hinnangulisest sajast miljardist eurost, mis Poola on seni saanud Euroopa Liidu fondidest pärast 2004. aastal sellega ühinemist.

Saksamaa on suurim netopanustaja Euroopa Liidu eelarvesse ja mõned sakslased peavad seda heldeks hüvitiseks sellistele riikidele nagu Poola, mis natsivõimu all kannatasid.

1953. aastal loobusid Poola tollased kommunistlikud võimud kõigist sõjareparatsioonide nõuetest Nõukogude Liidu survel, kes tahtis Ida-Saksamaa kohustustest vabastada. PiS väidab, et see kokkulepe ei kehti, sest Poola ei saanud õiglase kompensatsiooni üle läbi rääkida.

Mularczyku sõnul loodab tema komitee oma raporti reparatsioonide kohta valmis saada 1. septembriks, mis on Saksamaa Poolale kallaletungi 80. aastapäev.

Süüdistades Berliini diplomaatiliste mängude mängimises ütles Mularczyk: „Seda küsimust pühitakse (Saksamaa poolt) vaiba alla ... kuni see pühitakse mälust, inimeste teadvusest.”

Kreeka parlament hääletas sel kuul selle poolt, et nõuda Saksamaalt natsiokupatsiooni eest miljardeid eurosid.