Uuring: üle poolte Eesti elanikest on arstiabiga rahul
Arstiabi korralduse ja riikliku ravikindlustusega on rahul pea kuus Eesti elanikku kümnest. Haigekassa juhi Rain Laane sõnul on see tulemus rahuldav. "Kõige rahulolevamad on tervishoiusüsteemiga noored, kes süsteemiga puutuvad kokku vähe, samas on rahulolu kõrgem ka üle 75 aastaste eakate seas, kes jällegi tervishoiuteenuseid kõige rohkem kasutavad," selgitas ta.
Möödunud aastal puutus ühel või teisel moel tervishoiuga kokku 96 protsenti kõikidest Eesti elanikest. Kõige sagedamini osteti retseptiravimeid (78 protsenti), külastati perearsti või pereõde (77 protsenti), käidi hambaarsti juures (62 protsenti) ja eriarsti vastuvõtul (51 protsenti).
Mullu tervishoiuteenuseid kasutanud inimesed olid kõige rohkem rahul eriarstiabiga (89 protsenti) ja perearstiabiga (87 protsenti).
Võrreldes varasemaga on oluliselt paranenud hinnang arstiabi kättesaadavusele - 52 protsenti Eesti elanikkonnast peab seda heaks või pigem heaks. Laane sõnul anti nii kõrgeid hinnanguid arstiabi kättesaadavusele viimati 2012. aastal. "Rahulolu arstiabi kättesaadavusega on kindlasti mõjutanud see, et tänu lisarahale oleme ravijärjekordi vähendanud näiteks lastearstide, kõrva-nina-kurguarstide, silmaarstide ja lastepsühhiaatrite vastuvõtule," sõnas ta.
Rahulolu eriarstiabi teenusega on püsinud stabiilselt kõrge ja pooled inimesed on eriarsti vastuvõtule pääsemise kiirusega rahul. Ligi pooled eriarsti külastanutest pääsesid vastuvõtule ühe kuu jooksul ning pooltel läks arsti juurde pääsemiseks enam kui üks kuu. Inimestest, kes ei olnud rahul eriarstiabiga, leidis 39 protsenti, et eriarstiabi kättesaadavus võiks olla parem.
70 protsenti inimestest said mullu oma perearsti või-õega nõu pidada hiljemalt kolme päeva jooksul. "Rahuloluküsitlusest ilmneb, et inimestel on ootus saada arsti ja õe vastuvõtule õhtusel ajal, mis parandab ka perearstiabi kättesaadavust," selgitas Laane.
71 protsenti inimestest on järjekordade vältimiseks valmis arstiabi eest osaliselt ise maksma. Laane sõnul näitab uuring, et kõige rohkem ollakse valmis maksma eriarstiabi teenuste eest. Kasvanud on ka valmidus maksta hambaravi ja taastusravi protseduuride eest.
Uuringu kohaselt külastas möödunud aastal erakorralist meditsiiniosakonda (EMO) ligi viiendik Eesti inimestest. Peamise põhjusena (86 protsenti) satuti EMO-sse ootamatu haigestumise või vigastuse tagajärjel. Keskmisest enam sattusid EMO-sse 15–24aastased noored.
Kasvanud on elanike teadlikkus tervishoius pakutavatest e-teenustest.
Uuringu eesmärk on iga aasta saada ülevaade Eesti elanike hinnangutest Eestis pakutavale arstiabile, ravikindlustusele ja tervishoiuteenuste kättesaadavusele. Samuti uuritakse, kui teadlikud on inimesed tervishoiu võimalustest ja haiguste ennetamisest. Uuring on kättesaadav haigekassa kodulehelt.
