Ühingu Korruptsioonivaba Eesti küsimustele vastas vaid neli erakonda
Küsitlusele jätsid vastamata Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Elurikkuse Erakond, Keskerakond, Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakonda ja Eestimaa Ühendatud Vasakpartei.
Korruptsioonivaba Eesti esitas parteidele kokku kolm küsimust:
Esimese küsimusena soovis ühing teada, kas ja kuidas näevad erakonnad ette andmete avalikustamist riigiasutuste, omavalitsuste, e-äriregistri, tegelike kasusaajate registri ja huvide deklaratsioonide raames. Nimelt on praegu maksumüüri taha lukustatud palju infot, mille avaldamine on avalikes huvides. Huvide deklaratsioonile pääseb ligi vaid e-riigi vahendusel ja teised andmed pole esitatud vastavalt avaandmete standarditele, nagu pdf- või jpg-formaadis. Avaandmete ristkasutamine annaks aga võimaluse ennetada ja tuvastada võimalikke huvide konflikte, tagada suurema läbipaistvuse nii avalikus kui ersektoris ning võimaldaks avaandmete kasutamist näiteks õiguskaitses.
Teise küsimusena tahtis ühing teada kuidas kavatsevad parteid reguleerida erahuvide mõju seadusloomele. Nimelt on mitmed ettevõtted loonud viimastel aastatel lobitööks MTÜ-d ja sihtasutused. Korruptsioonivaba Eesti hinnangul on ettevõtjate huvide eest seismine küll õigustatud, kuid erahuvide eest seisvate lobiorganistatsioonide ja huvirühmade vahel tuleb vahet teha. Poliitiline tahe lobitöö reeglid paika panna on aga olnud äärmiselt kesine ja korruptsioonibaromeetri järgi peab rahvas kõige korrumpeerunumaks riigikogu saadikuid ja ettevõtete juhte.
Kolmas Korruptsioonivaba Eesti küsimus parteidele puudutas Danske Banki rahapesuafääri nii-öelda vilepuhuja nime avalikustamist, millega seati ohtu nii tema perekond kui ka karjäär ja riivati kokkuvõttes tema inimõigusi. Ükski erakond ei juhtinud probleemile tähelepanu ja riik ei vastanud ka vilepuhuja palvele saada seaduslikku kaitset, mis näitab, et Eesti valitsus ei toeta siiani Euroopa Liidu direktiivi eelnõu, mille najal kohalduks vilepuhujatele kaitse üle terve Euroopa Liidu. Ühing soovis parteidelt teada, milliseid lahendusi nemad sellele probleemile näevad.
Eesti 200
Eesti 200 on on enda kinnitusel tugeval seisukohal, et riigi kasutuses olevate suurandmete ja avaandmete ristkasutamist tuleb soodustada ja populariseerida. Seda on tarvis ühelt poolt nii läbipaistvuse
tagamiseks kui ka teadusasutustele ning ettevõtetele paremate võimaluste loomiseks arendus- ja uurimistegevusega tegelemiseks. Eesti 200 nõustub, et avaandmetele ligipääsu peab oluliselt lihtsustama ja esitama neid kasulikes formaatides ning tuleb liikuda selles suunas, et võimalikult suur osa avaandmetest oleks masinloetavad. Erakonna hinnangul on oluline jätkata diskusiooni nii riigiasutuste vahel kui ka ühiskonnas laiemalt, millised andmed peaksid Eestis olema avaandmed ning poliitiliselt
toetada info avaldamist avaandmetena.
Eesti 200 nõustub ka, et eri huvigruppidel peavad olema võrdsed võimalused seadusloome protsessi panustamiseks ja siinkohal ei peaks eelistama näiteks ettevõtte lobisti muudele olulistele huvirühmadele. Eesti 200 on samas seisukohal, et Eesti õigusruum ei vaja ülereguleerimist, vaid ennekõike on oluline, et õigusloome protsessis järgitaks kaasamise head tava ja õigusloome oleks seeläbi läbipaistev. See tähendab nii riigikogu kui ka valitsuse liikmete isikliku vastutuse mõistmist ja kaasamise hea tava järgmist igas etapis. Eesti 200 nõustub, et erahuvide ja avalike huvide eest seisjate vahel on tarvis vahet teha
ning kindlasti võib kohtumiste registreerimine olla üheks heaks lahenduseks läbipaistvuse suurendamisel. Üheks heaks võimaluseks võiks olla ka kohustuslike avalike konsultatsioonide sisseseadmine veebis, mis võiks anda parema ligipääsu ja võimaluse huvirühmadele õigusloome
protsessis osalemiseks. Eesti 200 peab oluliseks, et asutuste, aga eelkõige riiklike institutsioonide juhtide valimised, nii
protsessis kui põhimõtetelt, tuleb viia läbipaistvaks ning juhtidele tuleb esitada kõrged väärtusnõudmised. Läbipaistva õigusloome saavutamiseks tuleb tegeleda ametnike ja poliitikute harimisega ning laiema kommunikatsiooniga ühiskonna suunal, et selgitada lubatud ja taunimisväärseid tegevusi.
Danske Banki afääri osas vastas Eesti 200, et allikakaitse on oluline nii korrakaitse kui ka ajakirjanduse valdkonnas ning kindlasti ei tohi neid inimesi avaldada, kes eetilistel ja õigetel kaalutlustel annavad teada korrarikkumistest. Danske Banki kaasuse puhul on Eesti 200 hinnangul hämmastav valitsuse ja poliitikute passiivsus seisukohtade
võtmisel ja nii pankade kui ka ühiskonna suunalisel kommunikatsioonil. Sedasi jääb vägisi mulje, et vanad tegijad võimuladvikus ei näe probleemi ega taha ka midagi teha, isegi kui probleem on
nina all selgelt nähtav.
Vabaerakond
Vabaerakonna hinnangul ei saa öelda, et Eestis pole avalikku huvi eeldavad andmed avalikud või neid pole võimalik kätte saada, kui osatakse küsida. Probleeme on olnud omavalitsuste ja ametiasutustega, mis on pannud dokumente põhjendamatult „ametialaseks kasutamiseks“ või takistanud poliitilise opositsiooni ligipääsu infole. Vabaerakonna arvates tuleb töötada selle nimel, et näiteks õiguskantsleri,
aga ka poliitikute sekkumisel sellised probleemid lahenevad. Kindlasti on aga vajalik avaandmete ristkasutus, samuti vajaliku info hankimise ja
töötlemise mugavus, sest see aitab võimalikke huvide konflikte tuvastada ja ennetada. Ühe avalikkust ja läbipaistvust tagava sammuna on aastaid räägitud riigiasutuste ja omavalitsuste kõigi tehingute avalikustamisest riigiraha portaali kaudu, mis oleks Vabaerakonna hinnangul avaliku raha kasutamise parim läbivalgustamine. Justiits- ja rahandusministeerium on aga lubatud rakendust pidevalt edasi lükanud. Kitsaskohaks
on olnud ka äriregister, mis sellise avarakenduse korral kaotaks oma rolli tasuliste infoteenuste pakkujana.
Lobitöö reeglistamist ootab Vabaerakond riigikogult ja soovitavalt peaks see olema tehtud kui mitte seaduse, siis riigikogu juhatuse tasemel. Praegu on lobitöö reeglid esitanud korruptsioonivastane erikomisjon. Probleem on sama oluline valitsuse ja ka suuremate omavalitsuste jaoks,
kus pole tehtud sedagi, mida riigikogu komisjon tegi. Lobireeglid aitavad orienteeruda huvirühmade tegelikes eesmärkides, ärgitavad kohtumise fakti, seal osalejate ringi ja teemasid selgelt
dokumenteerima. Seega on tegemist Riigikogu liikme enda kaitsega. Vabaerakonna hinnangul võib eeldada, et aja jooksul lobitöö pigem tugevneb ja kõikvõimalikud huvirühmad lisavad selleks vahendeid. Seetõttu on selliste reeglite olemasolu ja teadvustamine väga vajalik.
Vilepuhujate kaitse eeldab Vabaerakonna hinnangul nii riigisisest kui ka rahvusvahelist tööd ja erinevad organisatsioonid, nagu Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu ja OECD on vilepuhujate toetuseks vastu võtnud mitmeid dokumente. Samuti on eesmärgiks tagada mõistlik teavituskultuur ja teadvustada vilepuhuja rolli väärtegude ja korruptsiooni tunnistajana, mitte pealekaebajana. Eesti seadusandluses aga vilepuhuja mõiste puudub ning sellega seotud õiguste kaitse ei ole parimal moel tagatud.
Viimase aja juhtumitest on tuntum Danske Panga vilepuhuja Howard
Wilkinsoni nimi, mis tuli välja Eesti ajakirjanduse kaudu. Hoopis vähem on aga räägitud sellest, milliseid ebameeldivusi isiku avalikustamine asjaosalisele kaasa tõi ning mida tuleb teha riskide vältimiseks. Kuidas ja millistes olukordades tuleb tagada vilepuhujate kaitse, peaks Vabaerakonna hinnangul kindlasti olema küsimus, mida järgmine riigikogu lahendama asub.
Eestimaa Rohelised
Rohelistel on radikaalne läbipaistvus infoühiskonna programmiosas enda kinnitusel deklareeritud ning ka konkreetsete eesmärkidega seotud.
Lobiregister on asi, mille peaks Eestis kindlasti looma
ning poliitikute kohtumised lobiregistrist väljaspool tuleks muuta vähemasti taunitavaks.
Vilepuhujate kaitse on roheliste kinnitusel programmi infoühiskonna osas deklareeritud ning partei võtab seda kui osa enda sõnavabaduse paketist. Seejuures peetakse vajalikuks seista vastu anonüümsuse väljajuurimisele digikeskkonnas, sest probleemid vihakõne ja trollimisega tuleb lahendada muul viisil kui vähendades kodanike demokraatlikke õigusi riigi kritiseemisel ja võimu kuritarvituste paljastamisel vähendades.
Riik võiks aga kõigile oma avaldatud andmetele määrata korrektse litsentsi ning see võiks olla enamikul juhtudest Creative Commons Zero, ehk litsents, mis ei sea andmete kasutamisele mingeid piiranguid ning sobib andmebaaside avaldamiseks. Kunstilise väärtusega sisu puhul
võib aga jääda Creative Commons Attribution litsentsi juurde, sest selle puhul on oluline tunnustada sisu loonud autorit.
Isamaa
Valitsuskoalitsiooni kuuluv Isamaa on nõus, et läbipaistvuse huvides tuleb andmeid maksimaalselt avalikustada. Seega peab partei vajalikuks vaadata üle andmekoosseisud, mille avalikustamine on esmavajalik ja
teha seejärel vastav tegevuskava.
Lobitöö osas tõi Isamaa välja, et Euroopa Liidu tasandil on nüüdseks nii parlamendisaadikute kui komisjoniliikmetel kohustuslik registreerida kõik kohtumised lobistidega. Samas nendib ka Isamaa, et Eestis on poliitiline tahe lobitöö, sealhulgas lobiorganisatsioonide reeglid paika panna olnud äärmiselt kesine. Et parandada olukorda, kus rahvas peab kõige korrumpeerunumaks riigikogu liikmeid ja ettevõtete juhte, on Isamaa hinnangul tarvilik nii lobireeglite kui ka niinimetatud pöördukse efekti reguleerimine.
Seoses Danske Banki rahapesuskandaaliga on Isamaa nõus, et vilepuhujatele tuleb tagada kaitse arvestades parimat praktikat maailmast ning partei toetab ka sellekohast Euroopa liidu direktiivi. Justiitsministri palvel on riik konkreetses juhtumis Isamaa kinnitusel ka oma abi pakkunud.
