Lugeja: ajateenija laps nälgigu või surnuks, peaasi et mees aega teenima läheb
Palju on meedias näha diskussiooni teemal, kui palju siis lapse isad peaksid ikkagi lapserahasid maksma ja kas peaks miinimummäära langetama.
Sõnagi ei räägita nendest lastest, kelle isad lähevad aega teenima ja kelle emad samal ajal virelevad ja iga hinna eest pingutavad, et saaks katuse pea kohale, leiva lauale ja lapsele riided selga.
Eesti Vabariigis on kaitseväe poliitika järgmine: saadakse laps, siis pikendatakse kaitseväkke minekut 3-aastat, peale mida tuleb uus kutse. Juhul, kui olete saanud vahepeal ka teise lapse, siis kirjutatakse teid reservi ning oled kohustusest pääsenud. Kui sa aga ei soovi teist last, mis siis saab? Laps on 3-aastane ja isa peab järsku minimaalselt üheksaks kuuks ära minema, saades sealjuures 100 euro ringis "palka".
Ütleme, et enamasti tänapäeva ühiskonnas noortel lapsevanematel on kas üürikorter või laenuga ostetud korter või maja kus elatakse. Sinna juurde lisanduvad kommunaalkulud, lasteaia kohatasu, riided, toit, lapse trennid jne. Kolme liiklmelise pere peaaegu, et kõik maksekohustused langevad üheksaks kuuks kuni aastaks lapse ema õlgadele. Kui lapse vanemad on lahus, siis ei saa teine vanem enam rahalist toetust lapse kasvatamiseks. Kuidas riik selle kompenseerib? Makstakse 50 eurot lisaraha emmale-kummale vanemale.
Kui emal on väiksemapoolne palk, siis kes aitab tal arveid maksta? Kes kompenseerib ja aitab kui laps on haige? Kes võimaldab lapsele tema huviringid? Riik on leidnud, et pool alampalka on see "õige" määr ühe lapse kohta maksta alimente, kuid võttes lapselt isa ära, siis on täiesti okei maksta 50 eurot. Ma ei poolda seda, et isad peavad maksma kahe või kolme lapse puhul ulmelisi summasid ning leian, et 200 eurot isa poolt ühe lapsega on piisav ning mitme lapse puhul tuleks summat korrigeerida mitte duubeldada, et mõlemad vanemad saaksid elamisväärset elu elada.
Kui pere toitja saadetakse siiski pikaks ajaks metsa müttama, siis kuidas peaks ema hakkama saama? Kas see ongi Eesti viis, et ema koos lapsega elab vaesuspiiril kuniks isa kohustus riigi ees on täidetud?
Lahendus ei oleks ka ühe lapsega kaitseväeteenistusest pääsemine, sest see suurendaks üksikemade arvu, sest tehakse lapsi valedel põhjustel ja kohustusest pääsemiseks. Minu arvamus on, et kaitseväe poliitikale tuleks tõsiselt otsa vaadata nii, et mehed käiksid teenistuses ära enne laste saamist, muuta kaitseväe vanus piiritletumaks ja kui tõesti jääb suur osa käimata, siis jääbki nii.
Kaitseväkke tuleks minna kohe peale keskkooli lõppu, või kui keskkool pooleli jäetakse siis kohe sellele järgneval aastal. See ei ole normaalne, et kas vigastusest toibunud või vahepeal lapse saanud 25-28 aastane mees peab jätma pere üksi toimetama ja läheb üheksaks kuuks noorte nolkidega metsa kaevikusse istuma. Kus need riigi pereväärtused siis on?
