Eesti on jätkuvalt hariduses maailma esirinnas, kuid juba mõne aasta pärast võib terendada õpetajate nappuse tõttu katastroof
"OECD võrdlus kinnitab, et oleme oma haridussüsteemiga õigel teel, me ei tee lastel vahet ega jaga neid gruppidesse,“ ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps kogumiku esitlusel.
Siiski tõi raport välja mitmeid murekohti Eesti haridusmaastikul, millest üks teravaimaid oli just meesõpetajate nappus. "Meil on selgelt vaja tegutseda selle nimel, et koolis oleksid mehed," kommenteeris Reps koolide olukorda.
Ta jätkas, et kümne aasta pärast võib õpetajate puudus mõjutada õpetamise kvaliteeti koolis ning tekkida olukord, kus siiani väga kõrged tulemused PISA testides hakkavad kukkuma.
Raport kuulutab juba teadaolevat tõde: valdav osa Eesti koolide õpetajaid on vanemad daamid, keda aastast aastasse direktorite härdad palved ning soov õpetajatena töötada veel klassiruumis hoiab. Üle poolte õpetajatest on vanemad kui 50. OECD riikides on veel rohkem vanu õpetajaid vaid Itaalias. Kõige nooremad õpetajad leiab Suurbritanniast.
Probleem on mitmetahuline - noored ei tule õpetama mitte ainult madalate palkade tõttu, aga noored ootavad töökohalt ka muid hüvesid. Nii püütakse kompenseerida hea meeskonna, puhkuste ja muude tugiteenuste arvelt. Siiski kõlas Repsi suust lubadus, et 2019. aastal tõusevad õpetajate palgad 1500 euroni.
Eesti haridustöötajate liidu esimees Reemo Voltri sõnas, et kuigi raport toob välja, et õpetajate palgatase on läbinud Eestis OECD riikide seas viimase kuue aastaga suurima hüppe, liipame ikkagi kõige madalamate palkadega riikide hulgas.
Voltri: "Võrreldes riigi keskmisega on õpetajate töötasu liiga väike, Eesti õpetaja on magistriharidusega spetsialist. Sellise inimese töötasu on riigi keskmisest 20 protsenti kõrgem, praegu on ta 10 protsenti väiksem. Kui me räägime inimeste meelitamisest õpetajaks, siis peab ta olema mitte ainult keskmine, aga sellest kõrgem,".
Voltri, kes õpetab füüsikat, nentis, et õpetajate palgad on rakendatud poliitilise karavani ette. "Enne eelmisi valimisi lubati, et õpetajate palk tõuseb 120 protsendini keskmisest, nüüd on Reformierakond tulnud välja selle lubadusega, kui me samasuguste kukesammudega läheneme õpetajate palga tõstmiseni, siis läheb meil kaks parlameti vaja, et me jõuaks vaid miinimumini. Õpetajaks vaid miinimumi peale ei lähe, sest seda miinimumi võileiva peale ei pane," sõnas ta.
Voltri järeldas, et ministri pakutud kümneaastane perspektiiv on pikk. "Me oleme maailma parimate seas, kuid kui oluliselt rohkem noori ametisse tulema ei hakka, ootab meid katastroof ees," sõnas mees.
Teiste leidudena tõi raport välja palgalõhe, mis saab alguse kõrghariduse omandamisest. Eestis omandab kõrghariduse üle poole noortest naistest, kuid noormehi jõuab ülikoolidesse vaid 34%. Seevastu ülikoolist välja astudes on koguni 97% kõrgharitud meestest töökoht tagatud, kuid naistest jõuab tööturule vaid 75%.
"Meie noored naised on väga tragid ja tublid, nad jõuavad kõrgkooli, kuid nende palgatase on sealt väljudes tunduvalt madalam ning tööle saamise võimalused ahatamad," kommenteeris Reps.
Kõrgharitute vahel on suurem palgalõhe kui Eestis veel Slovakkias (32%) ja Ungaris (33%).
Raport toob veel välja, et sisserännanute võimalused tööturul on halvemad kui kohalikel. Siiski on Eesti selles valdkonnas keskmisest üle, sest üle 40% mujal kui Eestis sündinud inimestes on omandanud kõrghariduse.
Sisserännanute olukord muutub keeruliseks just tööturul, sest nad teenivad 75 protsenti sellest, mille teenivad samal ametikohal sama haridusega töötavad Eestis sündinud inimesed. Seejuures on tähelepanuväärne, et meeste ja naised teenivad sama haridustaseme juures samal ametikohal 70 protsenti sellest, mida meestele töötasuna makstakse.
