Trumpile lähedased isikud võtsid mullu kevadel ühendust erauurijatega Iisraelist, et leida mustavat või kompromiteerivat materjali Ben Rhodese, kes oli üks president Obama peamistest rahvusliku julgeoleku nõunikest, ja Colin Kahli kohta, kes oli Obama assistent-asetäitja, osana keerulisest katsest Iraani tuumalepet diskrediteerida.

Ajalehel õnnestus erakordse paljastusega välja tulla kõigest päevi enne Trumpi 12. mai tähtaega, mil tal tuleb otsustada, kas USA jätkab tuumaleppe järgimist või astub sellest ühepoolselt välja.

Jack Straw, endine Suurbritannia välisminister ütles, et tegu on „erakordsete ja uskumatute väidetega, aga need näitavad ka Trumpi ja [Iisraeli peaminister] Benjamin Netanyahu suurt meeleheidet, suutmata diskrediteerida kokkulepet, kahjustades selle asemel inimesi leppe ümber“.

Allikate sõnul võtsid Trumpi nõunikud uurijatega ühendust vahetult pärast riigipea visiiti Tel Avivi. Trump lubas seal Netanyahule, et Iraan ei saa iial tuumarelva, ja avaldas arvamust, et iraanlastele paistab tunduvat, et neil on võimalik pärast 2015. aasta tuumalepet teha, mida ainult hing ihkab. Allikas, kes teadis Trumpi meeskonna „räpastest trikkide kampaaniast“, ütles, et „idee oli selles, et kui diskrediteerida neid, kes olid tehingu sõlmimisel keskel kohal, lihtsustab see tuumaleppest väljatõmbamist“.

Ajalehe Observer kätte jõudnud dokumentide kohaselt paluti luureagentuuril kaevata teavet endise rahvusliku julgeoleku nõuniku (strateegilise kommunikatsiooni alal -toim) Rhodese ja endise asepresident Joe Bideni rahvusliku julgeoleku nõuniku Kahli isikliku elu kohta, sh pereelu olukorra, aga ka võimalike seoste kohta iraanisõbralike lobistidega.

Teadaolevalt ei piirdutud aga pelgalt ametnikega, vaid uurida paluti ka ajakirjanikke, kes olid tuumaleppe sõlmimise poolt, sh tuntud väljaannetest nagu The New York Times, MSNBC, Atlantic, Vox ja Haaretz, leidmaks neid ja nende ajakirjanduslikku tööd diskrediteerivat materjali.

Trumpi administratsioon keeldus eile väiteid kommenteerimast.

USA president Donald Trump on pikka aega ähvardanud astuda välja Iraani tuumaleppest, öeldes, et Iraan ei pea sellest kinni, kuigi Euroopa Liit ja ka ÜRO rahvusvaheline ekspertorganisatsioon on väitnud vastupidist.

Iraan nõustus leppega tuumaprogrammi arendamisest loobuma sanktsioonide leevendamise nimel.