PPA: loodame, et välismaalased tasuvad Eestis saadud liiklustrahvid vabatahtlikult, trahviotsuseid teise riiki me ei saada
Soome ajaleht Italehti kirjutas eile, et välismaalased võivad Eesti teedel kartmatult kiirust ületada, sest keegi neilt trahve välja ei nõua. PPA kiidab, et iga teine välismaalane tasub vabatahtlikult trahvi, ent vabatahtlikkusel asi põhinebki - keegi neilt otse trahve välja ei nõua.
Iltalehti kajastas, et isegi 60-80 km/h kiiruseületuse juures ei saada politsei välismaalaste aadressidele trahvinõuet. Inimesed jagavad internetifoorumites kogemusi ja nõuandeid, kuidas välismaalased saavad Eestis trahvidest pääseda. Paljude kokkupuuted Eesti politseiga ütlevad, et trahvi maksmata jätmisest ei pruugi tekkida mingeid probleeme.
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhtivkorrakaitseametnik Ele Nuka ütleb, et seaduserikkujale määratakse igal juhul trahv, olenemata sellest, kas tegu on kohaliku elaniku või välismaalasega. "Kui politseinikud tuvastavad liiklusrikkumise, siis enamasti koostatakse kiirmenetlusotsus ning see antakse kohe rikkujale kätte," sõnas Nuka.
Nuka väitis, et võrreldes eestlastega on välismaalaste poolne trahvide tasumise protsent küllaltki suur. "Eestlased on tasunud koos kohtutäituri vahendusel välja nõutud summadega 72% nõuetest ning välismaalased ilma kohtutäiturita 53% nõuetest," märkis ta.
Selgub, et välismaalastel kohtutäiturite pärast muretseda pole vaja. 2015. aastal tekkis võimalus saata EL liikmesriiki täitmisele rahatrahv, mis ületab 71 eurot. Kui süüdimõistetu ei ole seda vabatahtlikult tasunud (või on tasumata kohtukulud või sunniraha), siis saadab riigi tugiteenuste keskus (RTK) justiitsministeeriumisse seitsme-leheküljelise blanketi. Kuna see on aga liiga bürokraatlik, siis ei ole seni trahviotsuseid teise riiki saadetud.
Kui kiiruskaamera fikseerib Soomes registreeritud sõiduki kiiruseületamise, siis saadetakse omanikule koju trahviteade. Eelmisel aastal saadeti Soomes registreeritud sõidukite kohta 10 774 trahviteadet, millest praeguse seisuga on tasutud 79%. Lisaks töötatakse Euroopa Liidus välja üle-euroopaline täitemenetlusesüsteem, mis võimaldaks teise riigi kodanikult lihtsamalt trahve välja nõuda.
Ametivõimude sõnul ei ole alust ka kahelda kiiruskaamerate võimetes, sest need fikseerivad nii Eestis, Euroopa Liidu liikmesriikides kui ka kolmandates riikides registreeritud sõidukite kiiruseületused. Nuka lisas, et kolmandate riikide sõidukite osas kiiruskaamerate fikseeritud juhtumite korral trahvinõuete koostamiseks hetkel efektiivseid meetmeid ei ole. "Tegeleme selle lahenduse otsimisega."
Nuka sõnutsi on PPA ja justiitsministeerium sel aastal täpsustamas trahviotsuse edastamise detaile ja tööprotsesse ning PPA kavatseb saata suuremad trahvisummad täitmisele. "Kuna Eestis viibib üha rohkem välismaalasi, panevad nad siin ka üha rohkem toime väärtegusid ning seetõttu oleme otsustanud alustada suuremate rahatrahvide EL riikidesse täitmisele saatmist," rääkis Nuka Delfile. "Tuleb aga tähele panna, et välisriigis sisse nõutav trahv ei laeku Eestile, vaid sissenõudvale riigile," nentis ta.
EL-i liikmesriikide registrite vahel toimub andmevahetus ainult trahviteadete osas. Muude liiklusrikkumiste korral peab usaldama inimese enda poolt politseinikule antud kontaktandmeid.
Juhul, kui välismaalasel on Eesti riigi ees täitmata kohustus, siis on tema suhtes võimalik piiranguid kohaldada. See tähendab, et Eesti riik võib keelduda näiteks isikule viibimisaluse (viisa, elamisluba) väljastamisest.
