"Eesti valik oli hääletada resolutsiooni pool või jääda erapooletuks ja see oligi raske valik. Aga ma ei läheks siinkohal kaasa valitsuse kritiseerimisega juba kasvõi seepärast, et selline "paneme nimed kirja" lähenemine on mulle olemuslikult vastumeelne mis tahes poliitika tasanditel," ütles Herkel Delfile. "Liitlassuhe, kus Eesti on olnud hea partner, ei saa tähendada, et meie hääl on a priori kellegi teise hääl. Kui Nikki Haley hoiatusel on mingi sisu, siis on see lühiajaline ega mängi pikemas vaates nii suurt rolli," lisas Herkel.

"Ühest hääletusest palju olulisem on meie pikaajaline töö kasvõi riigikaitse valdkonnas, mida näiteks erapooletuks jäänud Lätil ette näidata ei ole," sõnas Herkel.

Eile õhtul võttis ÜRO peaassamblee vastu resolutsiooni mitte tunnistada USA presidendi Donald Trumpi avaldust tunnustada Jeruusalemma Iisraeli pealinnana. Eesti hääletas koos hulga Euroopa Liidu riikidega resolutsiooni poolt, samas kui kuus EL riiki - Läti, Poola, Rumeenia, Horvaatia, Tšehhi ja Ungari - jäid erapooletuks ega astunud USA vastu.

USA suursaadik ÜRO juures Nikki Haley kordas enne hääletust president Donald Trumpi hoiatust, et USA jälgib hääletust tähelepanelikult ja lõpetab nende riikide toetamise, kes resolutsiooni poolt hääletavad.