Meremehest kokk Armen, rõõmurull Irina ja mahedad kirikukellad - Kolme inimese erinevad vaated Lasnamäele
Lasnamäe elanikud räägivad oma kodu- ja tööpaigast, igaüks näeb ning tajub kohta veidi erinevalt.
Rõõmuraas Irina
Pildistame uusehitist. Meie toimetused pakuvad huvi. Kolmandal korrusel tõmbab akna eest kardina kuldses keskeas kitlikandja. Lehvitan talle. Ta avab akna ja kohe volksab lillepoti kõrvale paks punane kass. Küsin, kuidas elu läheb.
Nende korter on kolmetoaline, moodne ja hästi sisustatud. Koos elab kolm põlvkonda: Irina ise ja tema ded, tütar ning kaks lapselast.
„Aitäh, aitäh, et meie Lasnamäest kirjutate,” on Irina õnnelik. „Meil on väga tore koht, siin on hea elada, aga paljudel on millegipärast eelarvamus.”
Ta kordab seda veel ja veel. Tema jaoks on kõik hea, lausa parim. Ta kiirgab soojust. Kui Irina oleks minu naaber, siis jääks magaladepressioon minust kaugele.
Taire ja hellad kellad
„Ootasime seda korterit kaua,” sõnab Taire. „Olen nii rahul, et ei tahaks siit kunagi kuhugi minna. Vaikus, lapsesõbralik õueala, rahulikud naabrid. Suhtlemist eriti ei ole, aga lärmi ja pidusid õnneks ka mitte.”
Kas kirikukellad ei sega?
„Mis te nüüd!” ehmub naine. „Need on nii head!” Ja lisab usaldava sosinaga: „Ega need ei ole nagu tavalised kellad. Need mängivad kuidagi … mahedalt.”
Meremehest kokk Armen
Toit tehakse valmis kohapeal. Tellija helistab ette ja saab teada, kui pikk ooteaeg parasjagu on. Igal juhul saab ta säriseva roa otse pannilt. Töövahetuses taksojuhile tehakse allahindlust.
„Aga ainult siis, kui nad on taksoga!” naerab Armen. Mehe eesti keel on konarlik, kuid ta kinnitab uhkelt, et tütar ja poeg käisid eesti koolis ning räägivad riigikeelt vabalt.
Armeni putka menüütahvlile on ta naiseõde joonistanud naerunäoga päikese.
Loe veel Lasnamäe kohta huvitavaid lugusid SIIT.