Kohalik elanik ahastuses: keskkonnainspektor ei suvatsenud jõe risustamist kontrollides autost väljagi tulla

Keskkonnainspektsioon kinnitas mures kodanikule, et raietööde käigus veekogu risustamine, haruldaste taime- ja loomaliikide ohustamine ning tee lõhkumine on seadusega täiesti kooskõlas.

Raplamaal kohe Velise jõe ääres elab oma perega 50-aastane Vaike Martin. Naise ja ta pere elu hakkasid mai lõpus segama jõeäärsed raietööd, mida viis läbi OÜ Hakkemeister. "Üks päev nägin poodi minnes, et langetustraktor on tee peal. Ma elan ise kalda ääres ja mul on keelatud näiteks isegi puukuuri ehitamine ja nüüd nemad hakkavad võtma siitsamast metsa maha. Tekkisid kohe kahtlused, et kas see on seaduslik," räägib Vaike Delfile.

Naise väitel leidis ta, et Velise jõe ääres toime pandud mitmeid seaduserikkumisi. Näiteks on raie käigus risustatud ära jõgi ja teeäärsed kraavid. Samuti on puid langetatud 5-9 meetrit kaldast. Seadus piirab raiet 10 meetriga.

Metsaraie segab ka Vaike enda elu, sest OÜ Hakkemeister on muutnud ainukese tee, mille kaudu ta koju pääseb, läbimatuks. "Pidin oma 50. juubeli ära jätma, sest külalised ei saa lihtsalt kuidagi siia sõita," kirjeldab ta raietööde tagajärgi. Kokku on terror kestnud kolm kuud.

Raietööde alas on ka mitu haruldast looma- ja taimeliiki. Jões elab kaitsealuseid kalu ning kahtlustatakse haruldase magevee-punavetika olemasolu. Veekogu ümber pesitseb jäälinde, musträhne, mitmesuguseid kakulisi, kaitsealuseid nahkhiiri ja kiile, vähemalt kuut liiki orhideelisi ja muid loodusimesid.

Inspektorid pigistasid silma kinni

Vaike võttis nähtu peale ühendust keskkonnainspektsiooniga. 13. juunil tulid väidetavaid rikkumisi kontrollima keskkonnainspektsiooni Raplamaa büroo inspektorid Priit Langi ja Mairit Veedla.

Kohale tulnud inspektorid kinnitasid aga Vaike pahameeleks, et Velise kinnistu metsaraieks on olemas keskkonnaameti luba ja leidsid, et raiutud on lubatu piires ja mahus. Rikkumisi inspektorid ei tuvastanud.

Vaike sõnul ei käinud aga temaga suhelnud inspektor autost väljaski ja ütles, et kõik on seaduslik. "Mulle öeldi, et raie lõpeb septembri lõpus ja vaatame siis, mis nad tegid. Ma vastasin, et kulla mees, siis on juba hilja," on Vaike imestunud. "Ametnik saab palka, aga ta ei suvatse vaadatagi, mis toimub."

26. juulil tulid Velise jõe lähedust kontrollima järgmine paar inspektoreid - Valeri Štšerbatõh ja Meelis Kaustel. Tulemus oli sama, mis eelmine kord, kõik on seaduspärane ja mingeid rikkumisi OÜ Hakkemeister teinud ei ole.

Vaike hinnangul oli inspektorite kontrollkäik kas tahtlikult või tahtmatult puudulik, sest tema hinnangul on eksitud nii veekaitseseaduse kui hooldusraie tingimuste vastu. Tema sõnul ignoreerisid näiteks kohal käinud inspektorid Langi ja Veedla rikkumisi teadlikult. Naine on valmis oma sõnade kohta vandega kinnitatavaid kohtulikke tunnistusi andma.

Puhastamine jäi vaid lubaduseks

Kui selgus, et keskkonnainspektsioonist kasu ei ole, pöördus naine kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks (EMA) poole. EMA andmeil vestles 10. augustil keskkonnainspektor Priit Langi raietöid teostava ettevõtte Hakkemeister OÜ esindaja Priit Rokkiga, kes telefonivestluses teada andis, et tööd Velise kinnistul on lõpusirgel. Järgneval nädalal pidi ettevõte saama sobiva metsatehnika, mis on kergekaalulisem ja millega saab vette langenud tüvised kätte.

19. augustiks ei märganud Vaike sellegipoolest mingit olukorra paranemist ning ta nägi, et vette oli langetatud veel rohkem puutüvesid ning oksarisu.

Keskkonnainspektsiooni Raplamaa büroo juhataja Marek Saar tunnistab, et kahel korral kohal käinud inspektorid ei leidnud tõepoolest ühtegi rikkumist. "See ei tähenda aga, et viimasest kontrollist tänaseni pole ühtegi rikkumist Velise jõe ääres tehtud," põhjendab ta. "Enne raie lõppemist on siin raske teha otsuseid, kas midagi on rikutud."

Saar lubab, et keskkonnainspektorid lähevad Velise jõe äärde lähipäevil uuesti. "Kui nüüdseks on tehtud rikkumisi, siis järgnevad muidugi menetlused," ütles ta. "Rikkumise korral on võimalik algatada väärteo- või kriminaalmenetlus."

Vaike sõnul pole aga risu siiamaani ära koristatud ja tee on endiselt läbimatu. "Ma ei tea, kuidas mu tütar üldse septembrist kooli läheb. Sügisvihmad muudavad selle kahjustatud teelõigu täielikuks mudamülkaks," lõpetab mures naine.

Kodanikuühendus palub raietööd peatada ja seadust karmistada

Velise jõe ääres toimunud raied on leidnud aset Natura hoiuala vahetus läheduses ning seega selle otseses mõjuväljas, seepärast tuleks edasised raietööd kõnealusel kinnistul peatada, kuni on paika seatud üldsuse ning keskkonna vajadusi arvestav kaitsekord.

Selleks, et tulevikus Velise jõe kahetsusväärse juhtumiga sarnaseid rikkumisi ennetada, tegi EMA sel nädalal Riigikogu saadikule Märt Sultsile ettepaneku esitada eelnõu Looduskaitseseaduse § 37 lg 2 muutmiseks, mis hetkel lubab kalda piiranguvööndis kahe hektari suuruseid lageraielanke. Kuna praegune praktika näitab, et sellised raied ulatuvad pahatihti veekaitsevööndisse, samas kui Keskkonnaametil ja Keskkonnainspektsioonil puudub raielubade ja rikkumiste asjakohaseks menetlemiseks jõudlus, siis tuleb seaduse sõnastust karmistada, et see oma veekaitselist funktsiooni ka reaalsuses täidaks. Saadik oli EMA poolt algatatava eelnõu suhtes entusiastlik.