Sanktsioonide kohta rõhutas Hilpus, et see poliitika kui reaktsioon relvakonfliktile Ukraina idaosas ja Krimmi ebaseaduslikule annekteerimisele ei olnud Eesti otsus, vaid on Euroopa Liidu ühine poliitika.

Hilpuse sõnul ei pane imestama, et on üsna oluliselt vähenenud Eesti toiduainetetööstuse toodangu eksport Venemaale. See on suursaadiku sõnul küll väljakutse Eesti põllumeestele, eriti neile, kes on rohkem orienteeritud traditsioonilisele Vene turule, sest Eesti piima- ja lihatooted on Venemaal juba ammusest ajast populaarsed olnud. Nüüd võib aga öelda, et enamik Eesti ettevõtjaid ja põllumehi on edukalt ümber orienteerunud ja leidnud teised turud ning Hilpuse sõnul ütleks ta, et praegu ei kujuta see endast Eesti majandusele olulist probleemi.

Vastuseks küsimusele selle kohta, et juba 13 aastat pole toimunud Venemaa ja Eesti välisministrite vastastikuseid visiite, ütles Hilpus, et madalama astme kontaktide foonil oleks loogiline, kui Eesti ja Venemaa vahel toimuksid mõne aja pärast ka kõrgema taseme visiidid. Arvesse tuleb aga võtta, et ministrite tasemel visiite tuleb hästi ette valmistada, et need annaks soovitud tulemusi. Hilpus rõhutas, et Eesti ministrid on viimasel ajal Venemaal tihemini käinud. Heaks põhjuseks seda teha oleks Hilpuse sõnul Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimiskirjade vahetamine. Sealjuures on selles küsimuses edasi liikumiseks pall Venemaa käes.

Interfax küsis ka mida täpselt Eesti kardab seoses Venemaa ja Valgevene ühiste sõjaväeõppustega Zapad 2017 ning kui palju USA sõjaväelasi sellega seoses Eestisse saabub.

Hilpuse sõnul on õppustel Zapad läbi harjutatud stsenaariumid ja tegevused varem esile kutsunud küsimusi ja muret. Eesti loodab, et Venemaa kutsuks OSCE ja Viini dokumendi põhimõtete vaimus õppustele rahvusvahelised vaatlejad. Kui ühes regioonis luuakse selline jõudude koondumine (räägitakse umbes 100 000 sõjaväelasest), on see erakorraline olukord, mis tahes-tahtmata suurendab arusaamatuste, intsidentide või provokatsioonide tekkimise riski. Hilpuse sõnul on seega tähtis, et kõik oleksid maksimaalselt informeeritud. Täiendavate liitlaste üksuste kohta ütles Hilpus, et see ei muuda sisuliselt nende Eestis kohalviibimise mahtu ega taset.

Hilpuse sõnul ei näe NATO ega Balti riigid tänasel päeval otsest ohtu oma julgeolekule. Ei lähtuta sellest, et Venemaa või mõni teine riik kavatseks Balti riike rünnata. Hilpus rõhutas eriti, et Eesti ja teiste Balti riikide territooriumile paigutatud sõjaväeüksustel on rangelt kaitseiseloom ning need ei ole suunatud Venemaa vastu. Peab olema absoluutselt selge, et keegi ei kavatse rünnata palju suuremat riiki ühe ega kolme pataljoniga.

Nord Stream 2 kohta märkis Hilpus, et sel poolaastal mängib Eesti sellistes protsessides erilist rolli kui Euroopa Liidu eesistuja. Eesti jaoks on oluline, et kõiki Euroopa energialiidu põhimõtteid maksimaalselt järgitaks. Eesistuja roll seisneb selles, et kergendada aruteluprotsessi, et Euroopa Komisjon saaks mandaadi läbirääkimisteks. Eesti ei hakka seda protsessi pidurdama, kinnitas Hilpus.

Kuigi Eesti ei näe selles projektis enda jaoks majanduslikku ega muud kasu, mängib ta Hilpuse sõnul Euroopa Liidu eesistujana konstruktiivset rolli, et Euroopa Komisjon saaks teha oma tööd maksimaalselt efektiivselt. Eesti jaoks on tähtis ühemõttelise juriidilise ja normatiivse baasi loomine selle projekti jaoks, teatas Hilpus.