Pakosta meenutab oma Facebooki postituses, et omal ajal polnudki Tallinnas lasteaiatasu. "Lapsevanemad aga muutusid rahulolematuteks. Nimelt pani igaüks oma lapse lasteaeda kirja," räägib ta. "Ehkki mõni käis kohal vaid paar korda aastas, mõni ühel päeval nädalas. Mõni pani lausa igaks juhuks kirja - et kui Soomest satub siiakanti tulema, hea laps hoida anda. Midagi valesti need vanemad ei teinud, sest tasuta koht just sellist võimalust pakkus. Nii aga olid osad, kel kohta hädasti tarvis, järjekorras ootel." Kui lasteaiad muutusid tasuliseks (esialgu muidugi väike summa), siis see probleem tema sõnutsi hajus.

Pakosta leiab, et praegu oleks vaja paindlikkust. "Vajame lasteaiakohti, kus laps saab olla õhtul, kui ema teatris pilli mängib. Vajame lasteaiakohti, kus laps saab olla vajadusel näiteks päeva järjest, kui ema ja isa on nooremat õde ilmale toomas sünnitusmajas või kui üksi last kasvatav ema või isa on harvaesineval, ent seda tähtsamal töölähetusel, millest ta muidu peaks loobuma. Vajame laupäeval ja pühapäeval lasteiakohta vanematele, kellest üks töötab turvamehena ja teine kaubanduskeskuses. Vajame keelekümbluskohti lastele, kes tulevad tagasi koju teisest riigist. Ja nii edasi! Ja me vajame osaajaga kohti. Tundub jube imelik, aga neid senimaani pole. Näiteks, et vanema tööga ja lapse loomuga sobituks hästi koht, kus ta käib alati vaid pealelõunati. Ja vanem maksab ka vaid osa rahast."

Ta lisab, et lasteaedade jaoks on linnaeelarves raha vähe. On igasugu veidraid lisatasusid. "Küll teatri eest, siis pikniku eest, siis korjatakse joonistuspaberit, siis sporditrenni eest ja siis inglise keele õppe eest... Kui saaks needki kulud linna poolt kaetud, oleks äge," ütleb ta ja lisab, et rahastust oleks vaja ka tugipersonali jaoks.