„On teada, et kui rahvas peab pidu, siis politsei teeb rohkem tööd,“ sõnas Elmar Vaher. „Pühade ajal on märksõnadeks „joobes“, „mees“, „Tallinnas“. Riigieelarvest jääks väga palju alles, kui need märksõnad ei oleks sellised."

Vaher tõi välja, et eelmise aasta jaanipühade ajal oli enamus korrarikkumisi tehtud alkoholijoobes. Roolist kõrvaldati üle 200 joobes juhi, 2 bussijuhti ning poolsada kriminaalses või narkojoobes sõidukijuhti. Lisaks toimus neli rasket liiklusõnnetust. Eelmisel jaanipäeval andis politsei lastevanematele üle sadakond joobes last, siia hulka pole arvatud need, kes toimetati haiglasse.

Elmar Vaher rääkis, et osa inimesi elabki purjus peaga: osaleb oma peremudelis joobes ning teeb oma igapäevaseid toimetusi. Vaher selgitab, et 15 000 korda aastas saavad nad väljakutseid perevägivalla kohta, mille peamiseks põhjuseks on alkohol. "Kiire lahendus oleks politsei kohene sekkumine, uute kainestusmajade avamine ning purjus peaga inimeste sinna kainenema viimine, kuid see oleks Eestile väga koormav ning ühiskonda see turvalisemaks ei muudaks."

Vaher seletab, et nende poolne lahendus on tegeleda noortega ja rõhutab, et, mis toimub lasteaias ja koolis, on väga tähtis."Kui lapsel on alkohoolikutest vanemad ning ta saab kodus peksa, siis kool ja lasteaed on need kohad, mis peavad rõhutama õigeid eeskujusid ja valikuid,“ lisas Elmar Vaher.

„16-aastased joovad pidudel oksendamiseni; põhjuseks tuuakse see, et peol ei osata kainena rääkida või maskeeritakse oma probleeme ja lollusi. Samas saadakse ise aru, et see pole õige,“ märkis Kuressaare linnavalitsuse arendusnõunik Anu Vares.

Vares rääkis, et alkoholiprobleemi ära hoidmiseks moodustati 2015.aasta algul Kuressaare KOVi alkoholipolitiika töörühm koostöös politsei ja linnavalitsusega. "Aktiivselt tegeletakse noortelt dokumendi küsimisega," tõi Vares näite, millega töörühm tegeleb ja lisas, et dokumendi küsimine alkoholi ostes on normaalne ja on veel parem, kui dokumenti näidatakse küsimata.