Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeks kandideerinud Indrek Ibrus ja Andres Jõesaar koos veel nelja meediaasjatundjaga on esitanud riigikogu kultuurikomisjonile ja fraktsioonidele pöördumise, milles nad protestivad kultuuriministeeriumi kantsleri Paavo Nõgene nõukogu liikmeks määramise vastu, kirjutas hiljuti Eesti Päevaleht.

Ibrus kirjutab Sirbis, et Nõgest puudutav on vaid laiema probleemi – politiseerimise – üks sümptom. "Sest praeguseks on laekunud piisavalt informatsiooni, kuidas viimatine määramine käis. Tegu oli üsna sirgjoonelise poliitilise, valitseva koalitsiooni sõlmitud kokkuleppega, kus iga erakond "sai" nõukokku oma soovitud esindaja."

Ta jätkab, et kuigi oma avalduse olid kirjutanud 11 asjatundjat, Eesti endised ja praegused meedia- ja ajakirjandusjuhid, mitmed akadeemilise taustaga eksperdid, kultuurikomisjoni koosolekul neid kuuldavasti eriti ei arutatudki. "Iga koalitsioonierakond tuli lihtsalt oma eelistusega. Kultuuriminister surus sotside abil läbi oma kantslerit. IRL soovis sõbralikku suhtekorraldajat Agu Uudeleppa. Ning Keskerakond veelgi sõbralikumat kirjandusprofessorit Rein Veidemanni," toob ta näiteks.

Ibrus küsib, kas taoline praktika on lubatud. Ta toob välja, et Euroopa Nõukogu soovitused sõnastavad, mida tähendab sõnavabaduse tagamine puhul, kui riigid otsustavad pidada avalik-õiguslikke meediainstitutsioone.
"Seni on need öelnud stabiilselt alati üht: kui riik on otsustanud avalik-õiguslikku meediat pidada, peab ta tagama selle sõltumatuse poliitilisest, majanduslikust ja riigivõimust. Veelgi enam, riik peab omalt poolt tegema kõik (nn positiivne kohustus), et ei tekiks isegi sellise mõjutamise riski. 2006. aastal vastu võetud rahvusringhäälingu seadusega on Eesti aga kõiki neid soovitusi ja seeläbi ka Euroopa inimõiguste konventsiooni jõudsalt rikkumas."

Pikemalt saab lugeda Sirbist.