Ülestõusmispühad on liikuvad pühad, mida ei tähistata kindlal kuupäeval. Nii ida- kui ka läänekirik tähistab ülestõusmispüha esimesel täiskuujärgsel pühapäeval pärast kevadist pööripäeva. Kuna Moskva Patriarhaadile alluvas õigeusu kirikus ning vene vanausulistel käib usupühade arvestus vana, Juliuse kalendri järgi, protestantidel ja katoliiklastel aga uue, Gregoriuse kalendri järgi, ei lange liikuvad pühad enamasti kokku. Ida- ja läänekiriku ülestõusmispühad langevad kokku keskmiselt kord viie aasta jooksul.

Tänavu langevad ülestõusmispühad aga kokku ja nii kogunesid reedel Tallinnas erinevatest kirikutest umbes tuhat inimest suure reede ristiretkele. Suur reede oli kõige sügavam leinapäev, sel päeval viidi kohtuotsus täide - Jeesus löödi risti ja ta suri. Vaiksel laupäeval on ootuse aeg, mil ei tohi tööd teha ega ka reisida. Vaiksele laupäevale järgneb kristlaste suurim rõõmupüha, mis tähistab Kristuse surnust ülestõusmist. Eile hilisõhtul pidasid vene õigeusklikud Narvas kristuse ülestõusmist tähistavat lihavõttejumalateenistust.