Tänavusuvine ESTO võib jääda viimaseks

Üheksas ülemaailmne väliseestlaste kokkutulek ESTO saab rahanappusest hoolimata tänavu suvel Riias teoks, kuid korraldajate sõnul võib see jääda viimaseks sedalaadi suurpeoks.

Juuni lõpus Riias toimuvat ESTO-t korraldava Läti Eesti Seltsi esinaine Pärja Svarpstina kinnitas Postimehele, et ei usu üleilmsete väliseestlaste kokkutulekute senisel kujul jätkumisse.

“Korraldamine läheb iga aastaga üha keerukamaks,” tõdes Svarpstina, kelle sõnul on isemajandavatele ESTO-dele raske leida nii rahalist katet kui ka publikut.

1972. aastal Torontos toimunud esimesel üleilmsel eestlaste kokkutulekul ning mitmel sellele järgnenud korral loendati osalejaid kümnetes tuhandetes. Viimastel ESTO-del on osavõtnute arv piirdunud vaid mõne tuhandega.

ESTO korralduskomiteesse kuuluva kultuuriministeeriumi nõuniku Madis Järve sõnul on Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu, mille eestvõttel ESTO-t korraldatakse, lubanud pärast Riia suurpidu otsustada, kas väliseesti kultuuripäevade traditsioon jätkub või mitte.

Võib-olla on mõttekam ESTO-dest senisel kujul loobuda ja hakata väliseestlastega iga nelja aasta tagant kohtuma hoopis meie laulupidudel, pakkus Järv.

Järv tõdes, et võõrsil elav eestlaskond jääb aasta-aastalt üha nõrgemaks, ning ennustas, et Riiga minejate arv on mis tahes eelmisel kokkutulekul osalenute hulgast oluliselt väiksem.

“ESTO-d tekkisid ju võitluseks Eesti iseseisvuse ja eestlaskonna säilitamise eest,” kostis Järv. “Aga enam pole vaenlast, kelle vastu võidelda, ning ürituse hääbumise oht on täiesti olemas.”

ESTO-de tõenäolist väljasuremist kinnitas ka ESTO korralduskomitee Eesti-poolne kuraator Alar Ojalo. “Sama räägivad väliseestlased erinevates paikades, nii Siberis kui ka Kanadas,” rääkis ta.

Ojalo väitel oli vahepeal tõsine oht, et juba eelolevad väliseesti kultuuripäevad Riias jäävad pidamata.

Ojalo väitel põhjustas ESTO ärajäämise ohu Läti Eesti Seltsi kogenematus nii mastaapsete ürituste korraldamisel. Ka ESTO kultuuriprogrammi kuuluval Valguspeol esinevate rahvatantsurühmade üldjuht Rita Mändla tunnistas, et Läti eestlaste oskamatu organiseerimine on peoks valmistumist negatiivselt mõjutanud.

ESTO on isemajandav üritus, mis toimub Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu eestvõttel 1972. aastast alates ning mida korraldab iga kord konkreetses võõrustajariigis elav väliseesti kogukond. Läti Eesti Seltsi esinaise Pärja Svarpstina sõnul on seekordse ESTO eelarve ligikaudu 1,5 miljonit krooni.

Kultuuriministeerium eraldas tänavu 400.000 krooni Ukraina, Vene ja teiste idapoolsete eesti seltside Riiga sõiduks, Kultuurkapital andis 90.000 krooni Läti Eesti Seltsile ESTO korraldamiseks ning jagas 75.000 krooni folklooriansambli Kihnumua sõidukulude katmise ja kolme ESTO programmi kultuurisündmuse läbiviimise vahel.