Washingtoni ultimaatumi kohta kaitsekulutuste kasvatamise kohta kogu NATO-s ütles Kaljulaid, et tema seda ultimaatumina ei kuulnud. „Eesti on olnud kahe protsendi peal juba enne, kui NATO leppis kokku eelarvete kärpimise peatamise ja kulutuste suurendamise alustamise Euroopa riikides. Ma kuulasin täna peasekretär Stoltenbergi, kes tuletas meile meelde, et otsus alustada kaitsekulutuste suurendamist kogu Euroopas ja jõuda kahe protsendi eesmärgini kümne aastaga tehti 2014. aastal. Teekaart on juba olemas ning ühendriigid tuletavad seda meile meelde ja kindlustavad seda. Aga kõik presidendid enne Donald Trumpi on samuti meelde tuletanud, et see on NATO kohustus. Meie Eestis võtame seda täpselt sellisena. Artikkel 3 kõigepealt. Te olete NATO liitlane. Te olete vastutav oma territooriumi ohutuna hoidmise eest. Me kulutame kaks protsenti selle jaoks. Siis toetute te teiste riikide mõjule, mis on meie jaoks vastuvõtjariigi toetus üle kahe protsendi,“ lausus Kaljulaid.

Rääkides Vene ohtudest Balti riikidele tõi Kaljulaid välja millegi, mis on sama kombatav kui kübersõda – need on „valeuudised“ ja see, kuidas need demokraatiaid mõjutavad. „Ma olen selle üle mitu kuud mõelnud. Ütleme, et teil on valimisolukord: te olete valimistel kandideeriv poliitik ja keegi avaldab teie kohta valeuudise See ei pruugi olla pelgalt kompromiteeriv materjal, see võib olla lihtsalt vale. Kui te seda eitate, muudab praegune kliima oma sõnumi edastamise keeruliseks. Iga küberoht vajab enne lõplikku lahendust paikamist, nii et sellise paigana oleks tõeliselt hea, kui tippkandidaadid, kes lähevad valimisväitlustele kogu Euroopas - ja ma ei mõtle ühtki riiki konkreetselt, lihtsalt üldiselt – võiksid anda lubaduse, öeldes: Kui valeuudistega rünnatakse minu oponenti, mitte mind, ja ma olen veendunud, et see on valeuudis, et istu ma ennast täis moel nurgas, vaid tulen välja ja ütlen, et see on vale. Kui kandidaadid teeksid teda kõigil valimistel, võiksime me minu arvates lahendada pool probleemi või vähemalt selle paigaga kinni katta. See võtaks palju jõudu valeuudiste loojatelt. Me vajame seda lubadust igalt poolt: kui ma näen, et mu oponenti rünnatakse,“ ütles Kaljulaid.

Eestis Kaljulaidi sõnul valimisperioodi jooksul vaeuudiste kogemust ei ole. Küll aga tuleb tunnistada, et on olemas riskid demokraatlikele protsessidele üldiselt.

„Ma ei tea ühtki probleemi, millega Euroopa riigid silmitsi seisavad – keskkond, infrastrukruur, turud, turgude areng, digitaalne vabadus kui viies põhivabadus, piirijulgeolek, terrorism, ränne – mida saaks paremini lahendada üksi. Need probleemid ei eksisteeri [eraldi]. Neid lahendatakse Euroopa Liidu raames alati paremini. Seetõttu olen ma üsna kindel, et Euroopa Liit jääb alatiseks püsima,“ ütles Kaljulaid.